Laupäeval, Ida-ja Lääne-Saksamaa taasühinemise aastapäeval Berliinis peetud meeleavaldusel nõuti rahu ja mõisteti hukka hirmutamine ning Lääne-riikide sõjaline ülesehitustöö. Politsei andmetel võttis protestiaktsioonist osa ligi 6000 inimest ja kohale oli tuldud kõikjalt riigist.

"See pidev hirmutamine ja katse häälestada meie mõttemaailma ettekujutusele, et venelased on meid kohe ründamas ning me peame end viivitamatult kaitsma ja punkreid valmis seadma, on täielik jama. Usun, et sõjaks valmistumist toimub siinpool palju rohkem kui teisel pool. See, mis toimub Ukraina ja Venemaa vahel, on asi, mille nad peavad ise lahendama," ütles Venemaalt pärit etniline sakslane Julia.

"Minu arvates on Lääs keskendunud ähvardustele, nõudmistele ja relvastumisele, selle asemel, et otsida läbirääkimisi või kompromissi. See on rahu poole püüdlemisele vastupidine tegevus. Vaja on uut poliitilist algust. Minu hinnangul ei ole rahupoliitika võimalik koos meie väljakujunenud erakondade, poliitilise eliidi ja võimukandjatega," sõnas meeleavaldaja Jan.

36 aastat pärast taasühinemist on Saksamaa jõudnud punkti, kus parempopulistlikust Alternatiivist Saksamaale (AfD), mis alustas poliitika äärealadelt, on saanud riigi populaarseim partei. Seda toetab ligi 30 protsenti valijatest. AfD nõuab relvatarnete kohest lõpetamist Ukrainale ning Venemaaga kõneluste alustamist.

Saksamaa president hoiatas taasühinemise aastapäeva kõnes ohtude eest, mida äärmuslus endast demokraatiale kujutab, kuid kutsus üles ka ausalt hindama, miks asjad nii on läinud.

"Teame, et see on sama palju Ida-Saksamaa kui ka Lääne-Saksamaa nähtus. See puudutab meid kõiki. Olukorras, kus paljud valijad Ida-Saksamaa liidumaades on pöördunud poliitiliste äärmuslaste poole, ei tohiks me silmist lasta ka teisi näitajaid. Küsitluste kohaselt võivad äärmuslased saada absoluutarvudes kõige rohkem hääli just Lääne-Saksamaa liidumaades. Mis on siis jäänud tegemata?" sõnas president Frank-Walter Steinmeier.

Saksamaa kantsler tegi päev pärast taasühinemise aastapäeva üllatusvisiidi Kiievisse, kohe pärast seda, kui Venemaa oli teatanud, et kõik Lääne diplomaadid peavad Kiievist lahkuma, rõhutades, et Berliin jätkab Ukraina toetamist. Saksa ettevõtted allkirjastasid Ukraina partneritega 16 lepingut koguväärtusega 6,5 miljardit eurot.

"Rahulikul pühapäeval kõlas Kiievis õhuhäire. Võin siinkohal taas vaid korrata, et härra Putin, tehke sellele mõttetule sõjale lõpp. Oleme valmis läbirääkimisteks, oleme valmis arutama sõja lõpetamist, kuid need barbaarsed rünnakud Ukraina tsiviilelanikkonna vastu peavad lakkama. Siin pannakse toime igapäevaseid sõjakuritegusid," lausus kantsler Friedrich Merz.

Kiievile anti üle enam kui 1,3 miljardi euro suurune abipakett.

"Ukrainale on nähtud ette uus ja ulatuslik abipakett kogumahuga üle 1,3 miljardi euro. Tegemist on relvastusega, millest on meile abi just praegu. Väga oluline on toetus meie energiasektorile. Energiapakett on talve eel kriitilise tähtsusega. See Saksamaa ulatuslik pakett sisaldab rahastust uute tõrjerakettide tootmiseks, mis on mõeldud spetsiaalselt reaktiivmootoriga enesetapudroonide vastu võitlemiseks. Ka see on eriti oluline," lausus Ukraina president Volodõmõr Zelenski.