Raplamaal võistlesid Eesti parimad otsingukoerad
Eestis on paarkümmend atesteeritud otsingukoera, kelle peremehed on enda vabast ajast valmis politseile appi minema kadunud inimesi otsima. Parimatest parimad nende seast selgitasid pühapäeval välja Eesti meistri.
Raplamaa metsa kogunesid Eesti parimad ninad, sest toimusid otsingukoerte meistrivõistlused. Külm aprill annab otsingukoertele olulise eelise, sest inimene lehkab metsas palju paremini.
Otsingukoertel oli pool tundi aega, et oma taset näidata. Selleks tuli neil umbes nelja hektari suurusest rägastikust leida üles kolm inimest.
Otsingukoer ei aja jälge, vaid õhus liikuvat lõhna ja otsides ei tohi ta lasta ennast segada teistest metsas olijatest.
"Koeri õpetatakse täpsustama seda lõhna. Kui inimesed liiguvad koos koerajuhiga, siis ta käib ja kontrollib vahepeal neid lõhnasid, käib ja nuusutab neid inimesi, teab, et nemad pole need, ja liigub edasi. Ja kui ta leiab täiesti võõra inimese, siis ta läheb ja teatab," selgitas politsei- ja piirivalveameti koerateenusejuht Helen Kommusaar.
Kui politseil on kümmekond otsingukoera, siis vabatahtlikel paarikümne ringis ja neid võiks olla rohkemgi, sest maastikuotsingud on pikad ja toimuvad väga suurtel aladel.
Tööd on politsei otsingukoertele pakkuda üksjagu.
"Kõige rohkem kevadel ja sügisel. Marjulised ja seenelised, nii kui läheb hooaeg lahti, nii tekib ka rohkem väljakutseid. Politseile tuleb aastas umbes 200 väljakutset just metsa eksinud inimeste kohta," ütles Kommusaar.
Võistluste kohtunik Tomaz Drazumeric on ise kogenud koerajuht, kes näiteks mullu käis pärast Türgi maavärinat oma koeraga inimesi rusudest päästma.
Kohtuniku sõnul on tähtis koera ja tema juhi koostöö.
"Koer peab tahtma tööd teha, aga ta peab tundma end piisavalt kindlana erinevates keskkondades, sest otsingud on nii maastikul kui ka varemetes. Otsingutingimused on enamasti väga keerulised, pimeduses, lärmis. Koer peab jääma rahulikuks kõigis olukordades," selgitas ta.
Meistrivõistlused kujunesid pingelisteks, sest nii mõnigi metsas suurepärase tulemuse saanud koer jäi jänni kuulekuskatsel. Eesti meistriteks tulid koerajuht Margot Luukas ja Nora.
"Nora on hollandi lambakoer, lühikravaline, Eestis üsna haruldane tõug. Aga ise olen päästet harrastanud üle kümne aasta. Kindlasti nende temperament, energia ja töötahe on väga suur trump," ütles Luukas.
Nora viimane suur töövõit oli mullu suvel, kui ta andis öösel märku, et keegi ilmselt on väga tihedas võsas, aga kuna koht oli väga raskesti ligipääsetav, siis kontrolliti koht järgmisel päeval drooniga üle ning leitigi otsitav eakas.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"