Nasva merepäästjate esimese päästelaeva üleandmise ajal Nasval tehti kohapeal ära ka laeva nii-öelda ostu-müügi protsess. Ostja – MTÜ Eesti Merepäästeühing – andis müüjale üle sularaha... Ühe euro! Just nii palju küsisid sümboolselt senised 1993. aastal ehitatud merepäästelaeva kasutajad Saksamaalt.

Ja merepäästeühing andis samas kohe ka laeva võtmed edasi Nasva vabatahtlikule merepäästeüksusele.

"Merepäästet pole kunagi liiga palju. Seda saab kõikjal kasutada. Saab päästmisel kasutada, vara päästmisel, inimelude päästmisel ja samamoodi ka ennetusel," ütles Nasva merepääste seltsi liige Erik Koitla.

Laev oli Saksamaalt teele pandud täieliku saksa "ordnungiga" ehk et läks Nasval  tööle esimesest käivitusest. Saksamaalt Saaremaale transpordi eest tasus Trossi mereabi ehk suurusjärgus 500 Eesti väikelaevaomanikku oma liikmemaksudest. Peatselt tuuakse Pärnusse ka teine samalaadne laev.

"Seekordne vana on tegelikkuses ka päriselt uus. Sinna on pandud uued varuosad, seal on uued õlid, seal on uued anoodid. See ongi nagu uus, mis siis, et tehaseaasta on natuke vanem," lausus Trossi mereabi juht Rait Killandi.

Kui merepäästekeskus käivitati eelmisel aastal umbes 300 korral, siis sellest umbes 100 korral olid nii-öelda ohuolukorrad, kus olid kas inimesed, vara või loodus ohus. Ja nendest umbes pooltel kordadel kaasati vabatahtlikud. Enamasti, kui vabatahtlikud sõidavad välja, on nad ka esimesena kohal. Kus ei ole ohtu, kus on tõesti tehnilised probleemid, on vabatahtlike roll on veel suurem.

Nii Mandri-Eesti rannikul kui ka  saartel on 1. maist merepääste valmiduses suurusjärgus 700 vabatahtlikku merepäästjat, kes on 24/7 valmisolekus merele appi minema nende käsutuses olevate 55 merealusega.