Soomes on Euroopa Parlamendi valimiste eel esil Euroopa Liidu ühislaen

Soomes on Euroopa Parlamendi valimiste eel peetud erakonnajuhtide valimisdebattides esil Euroopa Liidu ühislaen, sisserändeküsimused ja see, kellega sobib koostööd teha ja kellega mitte.
Mõttekoja Toivo maikuu algul tehtud küsitlus näitab, et soomlased tahavad kuulda Euroopa Parlamenti pürgivate kandidaatide seisukohti julgeolekupoliitika ja Ukraina toetamise, piirijulgeoleku ja sisserände asjus.
Sisserändeteema on sel nädalal Soomes tugevasti esil olnud, sest äsja saatis Soome valitsus parlamendile piirijulgeoleku eelnõu, mis võimaldab ebaseaduslikult riiki pürgivate inimeste piirilt tagasi saatmist. Soome ühines ka 15 liikmesriigi kirjaga, milles nõutakse Euroopa Komisjonilt varjupaigapoliitika karmistamist, et takistada ebaseaduslikku sisserännet Euroopasse. Suuremate erakondade ehk valitsusse kuuluvate Rahvusliku Koonderakonna(Kokoomus) ja Põlissoomlaste (Perussuomalaiset) ning opositsioonis olevate sotsiaaldemokraatide esimeeste debatil Yle-s vaieldigi sellel teemal tuliselt.
Ränne on ka valitsusse kuuluvate Põlissoomlaste erakonna ehk Perussuomalaiste lemmikteema. Erakond on teatanud, et toetab Suurbritannias kasutusele võetud niinimetatud Rwanda-mudelit, kus sisserändajad saadetakse Rwandasse varjupaigaotsust ootama.
Koonderakonna ehk Kokoomuse juht peaminister Petteri Orpo toonitas, et toetab koostööd kolmandate riikidega, kust migrandid teele asuvad ja mida läbivad, aga mitte Rwanda-mudelit.
"Mina ei toeta Ruanda-mudelit, Kokoomus ei toeta Rwanda-mudelit, aga jah, me toetame kolmandate riikidega koostöö tihendamist ja seda, et uurida varjupaiga taotlemise võimalust turvalistest kolmandatest riikidest," rääkis Orpo.
Arvamusküsitlused näitavad, et sisserändevastased parempoolsed erakonnad saavad Euroopa Parlamendi valimistel suure toetuse. Viimasel ajal on parempoolseteks peetavad poliitikud teinud ka üsna äärmuslikke avaldusi. See on toonud päevakorda küsimuse, missugusesse parlamendirühma kuulutakse ja kellega koostööd tehakse.
Sotsiaaldemokraatide esimees Antti Lindtman kasutas võimalust hoiatada, et äärmuslikke seisukohtadega parteidega ei tohiks ühte parlamendirühma minna ega neid võimule lasta.
"Kui paremäärmuslased lastakse võimu juurde, tähendab see vältimatult mitte tugevamat, vaid nõrgemat Euroopat. Meie oleme tugevama Euroopa poolt, tugev Euroopa tähendab Soome julgeolekut," ütles sotsiaaldemokraatide esimees.
Soomes on valitsus teinud raskeid maksu- ja kärpeotsuseid. See on hoidnud tähelepanu all ka Euroopa majanduse olukorra ja konkurentsivõime.
Peaminister Petteri Orpo on sõna võtnud Euroopa Liidu ühise laenu ja rahastute vastu. Põlissoomlaste juht Riikka Purra, kes on ühtlasi Soome rahandusminister, toonitas, et Euroopa peab ligi meelitama erainvesteeringuid ja võimaldama idu-ettevõtetele riskikapitali.
"Mõte sellest, et lisada riigikapitalismi, riigi toetusi, mõte sellest, kuidas saaks maksumaksjalt rohkem raha kätte ja kas peaks ühiselt laenu võtma – see on täiesti vale tee," ütles Purra. Ta rõhutas, et Euroopa Liit on majandusliit, selle tähtsaim ülesanne on siseturu arendamine ja seda tulebki teha.
Soomest valitakse Euroopa Parlamenti 15 esindajat. MTV küsitlus näitab, et 80 protsenti soomlastest peab tähtsaks seda, et Euroopa Parlamendis seistaks eelkõige Soome huvide, mitte parlamendirühma huvide eest.