Esmaspäeval avaldas endine Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi raporti, milles viitas, et Euroopa Liit peab oluliselt rohkem investeerima, et Ameerika Ühendriikide ja Hiina majandusega sammu pidada.

"Mario Draghi pakub välja, et me peaks kuni 800 miljardit eurot aastas suurendama investeeringuid. Ma leian majandusministeeriumi poolt, et see on igati mõistlik samm. Kui me ei investeeri, kui me ei investeeri tootlikusesse, uute tehnoloogiate kasutamisse, siis meie majandus ei saagi kasvada," sõnas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Sandra Särav.

Osa sellest rahast võiks Euroopa Liit koguda ühise laenuga, soovitas Draghi. Eesti on varem sarnaselt pakkunud, et Euroopa Liit võiks kaitsetööstuse tugevdamiseks koos laenata.

Seda, et Euroopa liitlased peavad julgeolekule rohkem kulutama, ütles ka rahandusminister Jürgen Ligi, aga ühislaenu suhtub ta skepsisega.

"Kui rääkida ainult kaitsevõlakirjadest, siis on kohe ka mitu küsimust. Kõigepealt, kuidas vältida seda, et riigid ei ütleks, et siin Euroopa juba kulutab, et me kulutame siis vähem. See risk on väga suur, et vastutus hajub," kommenteeris ta.

Tallinna Tehnikaülikooli makroökonoomika professor Karsten Staehr ütles, et Draghi plaan meenutab veidi seda, kuidas Euroopa Liit võttis ühiselt laenu pandeemia mõjude leevendamiseks. Selle kordamine ei tundu tema sõnul hea mõte.

"Eestis me saime Euroopa Liidu taasterahastust pea miljard eurot. Me saime uue trammiliini Tallinnas, uue haigla Viljandis, aga kui vaadata majanduse seisu, siis tulemus ei näe väga hea välja," sõnas ta.

Saksamaa rahandusminister juba ütles, et ühislaenuga Berliin ei nõustu.

"Eesti ei ole veel otsust teinud selles osas. Euroopas on juba praegu palju avalikku kapitali. Võib-olla peaks vaatama, kuidas kaasata rohkem erasektori riskikapitali," ütles Särav.

Draghi samas ei ütle, et Euroopa Liit peaks vaid laenuraha abil Euroopa majanduse jalule aitama. Ettevõtetele seatud kohustusi ja piiranguid tuleb vähendada ja liikmesriikide seadusi ühtlustada.

"Praegu investorina, kui sa tahad investeerida Euroopa Liitu, siis sa seisad silmitsi 27 erineva turuga, on 27 erinevat reeglistikku, mida ettevõtted järgivad. Kui sa oled Ameerika investor ja tahad Eestisse investeerida, siis sa ei tea, kuidas pankrotiseadus Eestis töötab. Selle selgeks tegemise hind võib olla nii kallis, et sinu isu investeerida kaob," kommenteeris mõttekoja Bruegel teadur Niclas Poitiers.