Ministeerium soovib muuta narkootikumide omamisega seotud karistusi
Justiitsministeerium soovitab muuta narkootikumide omamise eest määratud karistusi. Nii-öelda igapäevatarvitajatesse hakataks suhtuma leebemalt. Müüjate karistamine muutuks märgatavalt lihtsamaks.
Narkootikumide tarvitamine pole Eestis kriminaalkorras karistatav, küll aga nende suures koguses omamine. Praegu on kuni 10 doosi omamine väärtegu ja sellest suurem kogus kriminaalkorras karistatav. Kuivõrd narkootikumid on puhtamaks läinud, siis ostetakse neid tihti ka miinimumkoguses enam kui kümne doosi jagu.
"Selgelt on näha, et turule on tulnud uued kanged ained, mis võrreldes traditsiooniliste ainetega, ületavad selgelt neid vanu määrasid," lausus justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Krister Tüllinen.
Värskes analüüsis teeb justiitsministeerium ettepaneku tõsta suure koguse alampiiri 30 doosini ja hakata suure koguse puhul tegema vahet, kas see on soetatud isiklikuks tarbeks või levitamiseks.
"Kõik, mis puudutab aine edasi levitamist, oleks eraldi koosseisuga. Need, mis on aine käitlemise eesmärgid – aine ostmine, enda tarbeks omamine, kus aine edasist levikut ei ole tuvastatud – oleksid leebema koosseisuga," lausus Tüllinen.
Kui ühest küljest leevendatakse karistusi, siis teisalt tehakse ettepank edasimüüjate karmimaks karistamiseks. Praegu peab prokurör kohtus tõendama, et narkootikumid on mõeldud edasimüümiseks ning saadav tulu peaks olema vähemalt 40 000 eurot. Edaspidi ei sõltuks karistus enam sellest, kui suuri kulutusi narkootikumide soetamiseks tehti ehk piltlikult öeldes kütusetšekke esitades karistust väiksemaks kaubelda ei saaks.
"Minu arvates teeb justiitsministeerium väga õige ettepaneku lihtsustada käsitlust ja pannagi õiguslikult paika see, et väga suure kogus käitlemine on see, kui inimene käitleb vähemalt 5000 doosi narkootikume," ütles juhtiv riigiprokurör Taavi Pern.
Pern peab kõige radikaalsemaks, aga ka asjalikumaks ettepanekut, et teatud juhtudel suures koguses narkootikumide käitlemine ei oleks enam mitte esimese, vaid teise astme kuritegu.
"Esimese astme kuriteo puhul ei ole võimalik prokuröril ega ka kohtunikul kasutada mingeid muid mõjutusvahendeid kui karistus, välja arvatud fentanüülisõltlaste puhul või väga paadunud narkosõltlaste puhul, keda saab saata sõltuvusravile, kelle suhtes saab menetluse lõpetada," lausus Pern.
Muudatus annaks võimaluse näiteks pühapäevase kanepitarvitaja saata otse sotsiaalprogrammi ja rakendada leebemaid sekkumisviise ilma kriminaalkorras karistamiseta. Justiitsministeerium peab analüüsi põhjal valminud seadusemuudatuse esitama valitsusele selle aasta lõpuks.
Toimetaja: Marko Tooming