Pabersedelil hääletas 215 594 ja e-hääle andis 153 848 valijat. Viis aastat tagasi andis e-hääle 155 521 inimest.

Kõige kõrgem oli osalusprotsent Tartu linnas, kus hääletamas käis lausa üle 50 protsendi valijatest (51,4 protsenti). Tallinnas käis hääletamas 47,1 protsenti valijatest. Üle 40 protsendi oli hääletamisaktiivsus veel Hiiumaal, Harjumaal ja Läänemaal.

Kõige madalam oli valimisaktiivsus Ida-Virumaal, kus käis hääletamas 33,6 protsenti valijatest.

Eelmistel europarlamendi valimistel (2019) käis hääletamas 37,6 protsenti valijatest. Kuivõrd sel korral arvestati statistikasse ka välismaal resideeruvad inimesed, mis tähendab, et valimisnimekirjades oli pea 100 000 inimest rohkem. Kui valimisaktiivsus oleks arvutatud samamoodi kui viis aastat tagasi, oleks tänavu olnud valimisaktiivsuseks 41,8 protsenti.

Absoluutarvudes käis valimas 37 307 inimest rohkem kui viis aastat tagasi.

377 valimisjaoskonda üle Eesti olid avatud kella 20-ni õhtul. Euroopa Parlamendi valimistel sai valija hääletada ükskõik millises valimisjaoskonna hääletamisruumis üle Eesti.

Esimene uue parlamendi koosseisuprognoos avaldatakse kell 21.15–21.30 Eesti aja järgi, esialgsed valimistulemused kell 00.15–00.30.

Kuni hilisõhtuni avaldab Euroopa Parlament üksnes prognoose ja lävepakuküsitlustel põhinevaid hinnanguid, isegi nende liikmesriikide kohta, kus hääletamine on juba lõppenud. Umbes kell 19.15 Eesti aja järgi on plaanis avalikustada riigipõhised prognoosid ning ligikaudu kell 21.15–21.30 (endiselt Eesti aja järgi) viimastel hinnangutel põhinev esialgne uue koosseisu prognoos.

Ligikaudu kell 00.15–00.30 Eesti aja järgi avaldatakse koosseisuprognoos, mis põhineb selleks ajaks laekunud riiklikel tulemustel ning ülejäänud riikide viimastel hinnangutel.