"See algab ikkagi juba põhikoolist - ka põhikooli lõpueksamid B1 tasemel on täpselt sama kehvad ehk siis kui põhikooli lõpus ei soorita peaaegu pooled või isegi üle poolte noorte B1-tasemel keeleeksamit, siis gümnaasiumi lõpus ei tee nad ära B2 eksamit," sõnas Kallas ERR-ile.

Peamise põhjusena märkis Kallas, et Eesti haridussüsteem on segregeeritud ja eesti keele omandamine toimub vene õppekeelega koolides 45-minutilise tunni jooksul kord päevas.

"Selle 45 minuti sees tihti õpetaja selgitab ka eesti keele reegleid vene keeles ehk siis kokkupuude eesti keelega on minimaalne. Probleemist on aastakümneid räägitud ja nüüd on siis eestikeelsele õppele üleminekuga hakatud seda ka tegelikult lahendama," rääkis Kallas.

Minister usub, et eesti keele puuduliku oskuse probleemi lahendab eestikeelsele õppele üleminek kindlasti ära.

"Kokkupuude eesti keelega ja eesti keele kasutamine muutub siis igapäevaseks tegevuseks. Ja mitte ainult 45 minutit iga päev eesti keele tunnis, vaid ikkagi regulaarselt: eesti keeles õpitakse matemaatikat, õpitakse tundma loodust. Eesti keele kasutus on see, mis toob keeleoskuse," sõnas minister.

Rääkides B2 eksamil põrunud venekeelsete noorte edasistest sammudest hariduses, nentis minister, et sellega on keeruline.

"Kõrgharidusse neil ei ole võimalik minna, sest kõrgharidus tegelikult eeldab C1 tasemel eesti keele oskust. On küll eriprogramm Narva kolledžis, aga ka seal on konkurss ikkagi juba päris kõva," ütles Kallas.

Kallas nentis, et venekeelsete noorte üks suuremaid tagasilööke ongi olnud see, et nende jõudmine kõrgharidusse on palju väiksem võrreldes eestikeelsete noortega.

"Nende šansid oma haridusteed jätkata hakkavad tõsiselt kahanema iga järgmise hariduse omandamisega. Aga eks proovime kutsehariduse reformiga tekitada olukorda, kus nad saavad Ida-Virumaal eesti keeles omandada kutseharidust, sest ka see on olnud probleem. Eelmise suve järelevalve tulemus näitas, et Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses eestikeelset kutseharidust ei olnudki võimalik omandada. Oleme nüüd aastaga ikkagi väga suuri muutusi seal teinud," sõnas Kallas.

"Need venekeelsed noored, kellel ei ole täna veel B2 eesti keele taset, peaksid jätkama kindlasti haridusteed, et omandada eesti keel ja tegelikult ka mingi järgmine haridustase," lisas Kallas.

Narva koolijuht: lisaks õppekeelele peab muutuma kogu kool

Ida-Virumaa noortel ei läinud keeleeksam just kõige paremini: B2 tasemel oskab eesti keelt vaid 37,2 protsenti sealsetest gümnaasiumilõpetajatest.

Narva gümnaasiumi juht Teivi Gabriel, kes on varem töötanud Kohtla-Järve gümnaasiumi õppe- ja arendusjuhina, ütles, et noorte läbikukkumise põhjuseid on erinevaid.

"Ma ei tugine siin andmetele, vaid oma kogemusele ja sellele, mida noored ise räägivad. Üks põhjus on kindlasti see, et mitte kõik eesti keele õpetajad ei valda ise eesti keelt piiavalt: nad ei väljenda ennast soravalt ja selgelt ja kuidas nad saavad siis keelt noortele edasi anda? Sellise õpetaja õppegrupis võib olla noori, kes on temast eesti keeles tugevamad. Nad on näiteks pärit peredest, kes toetavad oma lapsi keeleõppes, saadavad neid kursustele ja suunavad tarbima eestikeelset meediat," rääkis Gabriel.

Teise asjana on Gabriel täheldanud, et kui noored tulevad gümnaasiumisse, siis nende varasemad tulemused ja hinded eesti keeles on head, aga seda ainult paberil, sest nad on õppinud eesti keelt vaid raamatust ja töövihikust.

"Nad teavad sõnu ja oskavad lahendada ülesandeid, aga puudu on neil aktiivse keelekasutuse oskusest. Nende eesti keele oskus pole välja arenenud ja kui nad peavad ennast väljendama, siis nad teevad seda puudulikult," rääkis Gabriel.

Kolmandaks märkis Gabriel, et kuigi räägitakse, et Eestis pole vene koole, vaid on vene õppekeelega koolid, siis tegelikult see nii pole. "Sest kuidas teisiti nimetada koole, kus kogu asjaajamine raamatukogust sööklani, rääkimata näiteks suhtlusest õppejuhtidega, on vene keeles? Kui kool on otsustanud, et asjaajamine ja ka aktused toimuvad nn mugavuskeeles, siis sellises koolis pole noorel eesti keele oskust toetavat keelekeskkonda. Selle asemel, et lapsena mänguliselt eesti keelt õppida, peab noor seda tegema hiljem gümnaasiumi väga nõudliku õppeprogrammi kõrvalt," rääkis Gabriel.

Ka Gabrieli sõnul on eesti keele B2 künnist mitteületanud noorte tulevikuväljavaated ahtad. "Kui tead mõnda sellist noort isiklikult, siis on päris kurb mõelda, et kuhu ta edasi läheb," sõnas Gabriel.

Narva gümnaasiumi tulemus eesti keel võõrkeelena riigieksamitel oli Gabrieli sõnul üle Eesti keskmise. "Meie kooli keskmine tulemus oli 66,7 protsenti. Sel aastal me väga tulemust tegelikult ei vaatagi, sest õpilased on meie juures olnud vaid üheksa kuud ja nad on tulnud neljast väga erinevast koolist," sõnas Gabriel.

Gabrieli sõnul sõltub eestikeelsele õppele ülemineku tulemuslikkus sellest, kuidas seda tehakse.

"Ainult õppekeele vahetusega me ei suuda teha väiksemaks eesti ja vene õppekeelega koolide vahet. Kui kõik muu toimub koolis vene keeles, siis me ei saa seda muutust, mida ootame. Noored ei tunneta keeleoskuse vajadust ja hiljem, kui hakkavad tunnetama, siis nad on kehvemas positsioonis," rääkis Gabriel.

"Me vajame tugevat mõtteviisi muutust nendes koolides. Kui koolijuhid ei usu, et see muutus on nooretele hea, siis eestikeelsele õppele ülemineku tulemus ei peegeldu noortes sellisel kujul, nagu sooviksime," sõnas Gabriel.

Eesti keele teise keelena eksamit tegi sel aastal kokku 2481 eksaminandi, eksami keskmine tulemus on 57,3 punkti.

B2-taseme ehk vähemalt 60 protsenti maksimumtulemusest saavutas 1247 õpilast. Kokku moodustavad nad 50,3 protsenti kõigist eksaminandidest. 100 punkti sai selle aasta eksamil viis eksaminandi.