Jašin: valitsuse järeleandmise korral tuleks Tallinnas vallandada 80 õpetajat
Kui valitsus lubab tööle jääda ka nendel vene keeles õpetavatel õpetajatel, kes on omandanud eesti keele tasemel B1, ehkki neilt nõutakse uuel õppeaastal B2 taset, siis peaks Tallinn alates 1. augustist vallandama ainult 80 õpetajat, ütles Tallinna hariduse valdkonna abilinnapea Aleksei Jašini (Eesti 200).
"Me ootame valitsuse otsust. Neljapäeval [25. juulil] on valitsuse istung, kus tehakse otsus valitsuse määruse suhtes, mis peaks paika panema, kas B1-tasemel keeleoskusega õpetajad saavad edasi töötada. Kui selline otsus tehakse, peaksime 1. augustist Tallinnas lõpetama töölepingu vaid 80 õpetajaga. See on tegelikult väga julgustav näitaja," rääkis Jašin kolmapäeval ERR-ile.
Tema sõnul tähendaks see suurusjärgus neli õpetajat iga üleminekukooli kohta.
"See on kindlasti väljakutse ja keeruline olukord, aga see on oluliselt parem, kui me oleks pidanud lahti laskma kõik, ka B1-ga, sest siis oleks tegu juba 200 õpetajaga. Ja ma ütleks, et see on suurusjärgus kuus-seitse protsenti kõikidest Tallinna õpetajatest ja selle puhul ma kardaks, kas see olnuks üldse teostatav," lisas ta Vikerraadio saates "Uudis+".
"Selle 80 puhul ma olen oluliselt entusiastlikum ja ma arvan, et see on mõistlik kompromiss selleks, et seda üleminekut ikkagi teha. Sest et need inimesed, kellel on B1, nad tõesti saavad ju eesti keelest aru, räägivad, oskavad teatud dokumente õppekavadega, mis on eestikeelsed, vähemalt läbi töötada ja nad on tõesti poolel teel, et veel järgmisel aastal, kui me jätkame keelekursustega, keelerändega, suuname rohkem ressursse veel ka Tallinnas ka täiendavalt haridusse, siis on väga suur tõenäosus, et need inimesed jõuavad sinna B2-ni või C1-ni järgmisel aastal. Ma arvan, et see on tõesti praegu mõistlik ja mõõdukas, muidu ilma 200 õpetajata oleks hästi keeruline seda õppeaastat alustada," rääkis abilinnapea.
Küsimusele nendest üleminekukooli õpetajatest, kes peavad hakkama õpetama eesti keeles ja kellel on nõutav osata eesti keelt tasemel C1, ütles Jašin, et selliseid õpetajaid on 20 kooli peale puudu 40 – esimestes klassides 15 õpetajat ja 25 neljandates klassides, kus peavad õpetama ka juba mõned aineõpetajad.
"Aga tegelikult on tegu tavapärase olukorraga, kus Tallinna linn tegelikult iga-aastaselt enne õppeaasta algust otsib suurusjärgus 200 haridustöötajat erinevatesse asutustesse. Kaadrivoolavus on nii ehk naa olemas ja need on sellised tavapärased numbrid, selle osas on meil kindlus," lisas ta.
Jašini sõnul on sel aastal seoses keelenõuetega küll otsitavate õpetajate arv pea kaks korda suurem, aga samas on ülikoolidest tulemas ka aina rohkem õpetajaid tänu riiklikule tellimusele ning kindlasti aitavad ka palgameetmed ja linna korraldatav värbamiskampaaniat uute õpetajate leidmisele kaasa.
"Ma ei saa garanteerida, et kõikides nendes üleminekukoolides, kus õpetajad peaks jätkama või võiks jätkata praegu veel vene keeles, et seal on igas klassis õpetajad leitud. Mõnes koolis tekib olukord, kus peab mõnda aega, kas pool aastat, võib-olla pikemalt, tegema asendusi, koos suurema koormusega ja mõnevõrra suurema palgaga asendusõpetajatele," rääkis ta. Jašini sõnul võib selline olukord tekkida vähem kui pooltes üleminekukoolides.
Abilinnapea rõhutas, et kui ka valitsus pikendab B1 tasemega õpetajate võimalust veel koolis tööd jätkata, siis sellest madalama eesti keele oskusega õpetajad enam jätkata ei saa.
"See ei ole soovitus, see on konkreetne suunis ja suunis on käituda täpselt nii, nagu seadus ette näeb. Ja kui sel neljapäeval ehk siis homme tuleb valitsuse määrus, mis lubaks näiteks jätkata nendega, kellel on B1, siis see on tõesti väga mõistlik ja konkreetne pakkumine praegu, et hakkama saada ja tõesti üle minna päeva lõpuks eestikeelsele õppele, mis on väga-väga oluline, mulle isiklikult esimene prioriteet. Aga suunis on ikkagi see, et me ei jätka mitte ühegi inimesega, kellel B1 ei ole," rääkis ta.
"Aga, aga ma saan öelda, et Tallinna linn tuleb selle olukorraga toime," kinnitas Jašin.
Abilinnapea rääkis ka sellest, kuidas linnavalitsus plaanib kasutada seitset miljonit eurot täiendavat raha, mis on mõeldud ülemineku soodustamiseks.
"Seitsmest miljonist neli läheb kõigi Tallinna üldhariduskoolide palgafondi diferentseerimisfondi, kus juht saab otsustada, kuidas ja kellele seda palka tõsta. Ja kolm miljonit läheb muukeelsete õpilaste arvu põhjal, kus need üleminekukoolid saavad mõnevõrra rohkem - me räägime summadest mõned kümned tuhanded või kuni 100 000, ehk mitte ülemäära suured summad. Aga see puudutab ka neid eestikeelseid haridusasutusi, kus on aina rohkem muukeelseid lapsi, mis oli minu jaoks hästi oluline, kuna me teame, et meil on siin rida eesti koole, mis vajavad täpselt sama moodi lisatuge, lisapalgafondi, et olukordadega hakkama saada ja täiendavat eesti keele õpet pakkuda muukeelsetele õpilastele," rääkis ta.
Jašini sõnul püütakse toetusi enda võimalikult võrdselt ka eestikeelsete õppeasutustega, et mitte tekitada ebavõrdsust ja olukorda, kus ostetakse õpetajaid ühe omavalitsuse piires üle, pakkudes üleminekukoolis kõrgemat palka.
"Linnavalitsuse ja üldse meie haridusmaastiku eesmärk on tuua lihtsalt rohkem inimesi haridusse, mitte tekitada olukorda, kus me ostame ühest koolist või teisest koolist üle, vaid me peame tekitama lihtsalt konkurentsivõimelist töökeskkonda kõikides Tallinna koolides," rõhutas Jašin.
Ministri sõnul saab möönduse teha neile, kes aasta jooksul B2 taseme saavad
Haridusminister Kristina Kallase sõnul saab teha möönduse B1 tasemega õpetajatele, kes õpivad keelekursustel ja aasta jooksul B2 taseme tõenäoliselt sooritavad.
"Kõige olulisem on praegu ikkagi esimestes ja neljandates klassides eestikeelse õppega alustamine ja lasteaedades. Seal peavad olema C1 tasemel eesti keelt oskavad õpetajad või eesti keelt emakeelena rääkivad õpetajad," ütles Kallas "Aktuaalsele kaamerale".
Tallinna Linnamäe vene lütseumi direktori Natalia Samoilova sõnul on olukord enne kooliaasta algust keeruline. Puudu on mitukümmend õpetajat ning uusi on raske leida.
"Meil on tulemas mitmendat aastat järjest kuus esimest klassi. Kolm klassiõpetajat meil on olemas ja me vajame veel kolme klassiõpetajat," sõnas ta.
Lisaks on puudu nii põhikooli kui ka keskkooli õpetajaid. Kõige keerulisem on reaalainete, eriti matemaatika õpetajate leidmisega.
"See, mis puudutab matemaatika õpetamist, siis mul ei ole vastust. Ma ei tea, mis saab. Sisuliselt viiendast kuni üheksanda klassini meil on kool tühi – meil ei ole neid matemaatikuid," ütles Samoilova.
Toimetaja: Mait Ots, Ave Lutter, Merili Nael