Kuigi Tallinna koolidel suuri muresid ei ole, tekitas teisipäeval linna ja koolijuhtide kohtumisel teravusi valitsuse eelmise nädala otsus, millega pikendati aasta võrra osade venekeelsete koolide õpetajate üleminekut eesti keele B2 tasemele.

"Tekib selline olukord, kus meil on uued kokkulepped sõlmitud ja vanade olijatega on nagu kuidagi maa ja taeva vahel olek, nii et ma ütlen siin, et /.../ jube keeruline on, poliitikud ikkagi põrutavad ka korralikult. Eks me nüüd hakkame klattima seda olukorda ja vaatame," kommenteeris Tallinna Mahtra põhikooli direktor Edgar Roditšenko.

Tallinna abilinnapea Aleksei Jašini arvates oli leevendus vajalik, et septembris saaks kooliaasta ikkagi alata. Muidu oli vaja sügiseks värvata 220 õpetajat, nüüd aga hoopis 80.

Lisaks peavad koolid endiselt valmistuma eestikeelsele õppele üleminekuks algklassides, kus õpetajatelt oodatakse C1 eesti keele taset. Sama lugu on lasteaedades, kus on õpetajate värbamine olnud eriti keeruline. Jašini sõnul on 90 vajaminevast lasteaiaõpetajast veel puudu veidi üle poole, mis võib mõnel pool tähendada rühmade sulgemist ja lastele uue koha leidmist.

"Meil on kindlasti lasteaiakohti. Need on olemas. Küsimus on lihtsalt, kas see on võimalikult kodulähedane lasteaed või see on kuskil teises linnaosas, aga peamegi seda puslet praegu kokku panema, et võimalikult lähedal ja võimalikult hea lahendus," rääkis Jašin.

Tallinna Naksitrallide ja Sinilille lasteaia direktori Pärje Ülavere kinnitusel peaksid nemad kõik õpetajad sügiseks kokku saama, kuid üleüldiselt ta laste liigutamist erinevate asutuste vahel õigeks ei pea.

"Vanemate seisukohalt ei ole ka õige see, kui lapsi hakatakse siit, Haaberstist Lasnamäele viima, kui seal on näiteks eesti õppekeelega õpetaja, seal rühmas on mõni vaba koht. Ikkagi rühmad on ju komplekteeritud ja mõned rühmad juba mitu aastat koos käinud. Kas see on kõige parem variant, ma väga kahtlen selles," rääkis Ülavere.

Tallinna linnavalitsus arutab edasisi samme augustis.