Pärast mullu novembris Lääne-Virumaal Kabalas toimunud rongi ja auto kokkupõrget selgus, et ilmselt määrdeprobleemide tõttu kadus korraks kontakt rongirataste ja rööbaste vahel ning foor lülitas end korraks välja.

"Algusest peale me kahtlustasime rongirataste ja raudtee kõverike määrimist ehk siis ühe meetmena saigi eelmise aasta lõpus rongide ja taristu määrimine peatatud," rääkis Eesti Raudtee ohutusjuht Tarvi Viisalu. Lisameetmena kehtestati kiiruspiirangud ülesõitudele. Kuna jaanuarist maini uusi tõrkeid ei olnud, otsustati kiirusepiirangud tühistada ja hakata taas määrdeid kasutama.

"Põhjus, miks raudteed ja rongirattaid määritakse, ongi see, et kuna rongiratas ja raudteerööbas on mõlemad metallist, siis on selge, et metall metalli vastu kulub. Täna on vajadus määrimine taastada, sest rongirattad hakkavad kuluma ja raudtee kulub kõverikes tavapäraselt rohkem," selgitas ohutusjuht.

Viisalu sõnul oli kõigil seni kasutatud määretel olemas vastavad sertifikaadid, aga nüüd on otsustatud, et Eesti Raudtee taristul on lubatud kasutada ainult grafiiti sisaldavaid määrdeid. Grafiit peaks ohutusjuhi sõnul paremini soodustama rongiratta ja rööpa püsivat ühendust.

Kui piirangute ajal oli maksimaalne lubatud sõidukiirus 60 kilomeetrit tunnis, siis nüüd on lubatud kaks korda kiiremini sõita. Tallinna-Narva rongide sõiduaeg lüheneb sõltuvalt väljumisest kuni 25 minutit, Tallinna-Tartu oma kuni 15 minutit.

Määrdeprobleemidest tingitud fooritõrkega seostatakse kahte õnnetust. Mullu 9. novembril sõitis autojuht Lääne-Virumaal Kabalas sõiduautoga rongile ette, tegu oli n-ö plekimõlkimisega. Teine samasugune olukord oli 2022. aasta märtsis Tartus Ropka ülesõidul, kui põrkasid kokku reisirong ja veok ning rongi esimene vagun sõitis rööbastelt maha.