"Elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus soovib kehtestada sideettevõtjatele käibepõhise tasu, mille üks peamine eesmärk on koguda TTJA-le lisaraha, et palgata sidevaldkonna koordineerimisega tegelevale olemasolevale 27 ametnikule lisaks täiendavalt 12 ametnikku," teatas ITL.

Vastavalt eelnõule rakenduks see tasu sideettevõtetele, kelle sideteenuste aastakäive ületab 500 000 eurot ning määrana 0,2 protsenti eelmise majandusaasta sideteenuste käibest. Selliseid ettevõtteid on täna Eestis umbes 20.

"Ajal, mil riik on avalikult lubanud keskenduda riigisektori kulude kärpimisele ja bürokraatia vähendamisele, ja vastavad lubadused on välja toodud ka koalitsioonileppes, on valminud hämmastav plaan kasvatada sidevaldkonnaga tegelevate TTJA ametnike arvu 44 protsenti. ITL kutsub valitsust üles ka tegudes täitma värsket koalitsioonilepet ja lõpetama kõik tegevused, mis kasvatavad Eestis bürokraatiat, ettevõtete halduskoormust, riigi kulubaasi ja ametnike arvu," ütles ITL-i tegevjuht Doris Põld.

ITL on seisukohal, et ministeeriumid ja ametid peaksid vältima kõiki tegevusi ja algatusi, mis suurendavad ettevõtjate koormust ning riigisektori kulude mahtu, samuti tegevuste dubleerimist teiste riigiasutustega.

ITL-i tegevjuhi sõnul ei ole ettevõtete koormamine täiendavate hiilivate maksude või tasudega lisaks niigi juba kehtestatavatele ettevõtete tulumaksule ja muudele maksutõusudele põhjendatud.

"Eesti ettevõtete konkurentsivõimet mõjutab negatiivselt halb tava luua vastavalt vajadusele uusi makse. Kindlustunnet ei lisa ka võimalus neid makse soovi korral muuta. Lisaks tahame meenutada, et sideettevõtjad tasuvad juba praegu riigieelarvesse väga suuri makse ning lisaks sellele ka miljonitesse ulatuvaid eritasusid (näiteks sageduste ja numeratsiooni riigilõivud ja oksjonitasud)," ütles Põld.

ITL-i juhatuse liige Toomas Polli selgitas, et ainuüksi 2023. aastal tasusid sidesektori ettevõtted sageduslubade eest riigilõivu enam kui 1,78 miljonit eurot ja numbrilubade toimingute riigilõivu 2,73 miljonit eurot. "Seega kokku tasusid ettevõtted üksnes neis kategooriates riigilõive mullu 4,51 miljoni euro ulatuses. Seejuures tuleb arvestada, et käesoleva aasta juulist tõsteti sageduslubade riigilõivude suurust keskmiselt 23 protsenti, mis tähendab, et juba jooksva aasta eest kasvab vastav tulu riigieelarves oluliselt. Kui siia lisada veel tasud sagedusoksjonitest, siis maksti riigile kokku enam kui 28 miljonit eurot erinevate 5G pakkumiseks vajalike sageduslitsentside eest," tõi Polli välja.

"Raha TTJA tegevuse rahastamiseks on riigil juba tegelikult juba olemas ja hetkel otsitakse lihtsalt põhjendusi uue maksu kehtestamiseks. Tuleb arvestada, et kõik uued tasud ja maksud kasvatavad ettevõtjate sisendkulusid – pole õiglane väita, et see nii ei ole," tõdes Põld.

ITL-i hinnangul ei toeta eelnõu põhjendustes toodud TTJA lisatööd kuidagi sideteenuste kättesaadavuse paranemist, vaid on sideettevõtetele täiendavaks koormiseks.

"Uuest tasust saadavat raha ei kavatse riik kasutada sisulisteks investeeringuteks, vaid riigieelarve kulude suurendamiseks. Tekib küsimus, kas sellise plaani koostamisel on arvestatud efektiivsuse ja optimaalsuse põhimõtetega ja vajadusega bürokraatiat vähendada," tõdes Põld.

Kui riigikogu majanduskomisjon plaanitavat seadusemuudatust arutas, siis ütles komisjoni esimehena valitsuskoalitsiooni esindav Jaak Aab (SDE) ERR-ile, et tema hinnangul ei pruugi tasu üldse tarbijani jõuda.

On firmade enda otsustada, kas nad suunavad plaanitava tasu edasi tarbijale, märkis Aab. Ta märkis, et sellisel juhul oleks lisakulu tarbijale sentides.

"Ta on paar senti võibolla kuu arvel, mitte rohkem, kui see kanda kõik tarbijale üle, aga ma ütlen, et seda ei pea kandma tarbijale," lausus Aab.

Aabi sõnul sai plaan majanduskomisjonilt positiivse hinnangu ning ta usub, et sellega liigutakse edasi. Ta märkis, et sarnane regulaatortasu on kasutusel kõikides lähiriikides.

TTJA sideosakonna juhataja: selle inimhulgaga me enam hakkama ei saa

"Meie koosseis on vähenenud 20 aastaga umbes viis korda ja me lihtsalt selle inimhulgaga enam hakkama ei saa," ütles TTJA sideosakonna juhataja Oliver Gailan. "Meil tuleb erinevaid Euroopa Liidu kohustusi, meil on vaja täita tänased võimelüngad. Me tahame ressurssi panustada rohkem, ütleme, häirete lahendamisesse, me tahame ka tarbija õiguste valdkonda panustada natuke rohkem."

TTJA peamised sideettevõtjatele pakutavad teenused on mobiilside sageduste planeerimine, sideturgude analüüs ja reguleerimine, ettevõtjate vaheliste vaidluste lahendamine, ettevõtete avalik kaasamine side planeerimisse, side toimepidevuse, küberturvalisuse ja kriisireguleerimise valdkonna korraldamine ning raadiohäirete lahendamine.