Kooliteedele ilmunud QR-koodid juhatavad narkootikume müüvasse veebipoodi

Koolide lähedusse on ilmunud QR-koodidega kleepsud, mis juhatavad narkootikume müüvale veebilehele. Politsei sõnul võivad selliste kleepsude kaudu narkokaubanduseni jõuda ka alaealised ning koodide levitajate tabamine ja veebilehtede sulgemine on keeruline ja aeganõudev.
Suuremates linnades on tänavapilti ilmunud kleepsud QR-koodiga, mis suunavad veebilehele, kust saab osta narkootikume. Veebileht on justkui päris e-pood, kus on kaubavalik vaid kliki kaugusel ning nähtaval on ka hinnad koguste kohta ja maksemeetodid. Lisaks muule on toodud ka teiste kauba soetajate hinnangud veebipoele ja toodetele.
Kõige murettekitavam on aga asjaolu, et sellised kleepsud on jäetud laste kooliteele, kus neid on lihtne märgata. Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo juht Rain Vosman ütles, et politsei on saanud selle kohta palju teateid.
Veebileht ei ole uus. See on loodud juba 2025. aasta lõpus. Vosmani sõnul on aga keeruline öelda, kes on veebilehe autor.
Veebilehe sulgemine võtab aega
Ta ütles, et politsei tegeleb sellega, et narkomüügi veebilehed võimalikult kiiresti maha saaks võetud. Selleks on politseil olemas eraldi meeskond. Vosman nentis, et see on aeganõudev protsess, ning paari päevaga ei suuda politsei narkolehti maha võtta. Kõigil, kes selliseid lehti märkavad, palub politsei sellest teada anda.

Märkamise korral palub politsei ka kleepsud QR-koodidega postidelt maha tõmmata. Vosman rääkis, et isegi kui politsei või inimesed neid maha tõmbavad, ilmuvad need tagasi. Politsei proovib tuvastada inimesi, kes neid postidele kleebivad.
"Me näeme, et QR-koodid vahetuvad, nii et ilmselt on seal mitu trükkijat või levitajat," sõnas Vosman. Ta lisas, et kogu süsteemi taga võib ka olla üks inimene, kes laseb erinevaid QR-koode levitada.
Vosman nentis, et trükkija või kleepija ei pruugi teada, mis lehele QR-kood täpselt viib või millega see seotud võiks olla. "Võib olla nii, et erinevad kleepijad teevad lihtsalt mingisugust töölõiku – nad on selleks värvatud ja saavad raha," selgitas ta.
Vosman rääkis, et narkodiilerid kleebivad QR-koode koolide lähedusse just seetõttu, et nende huviorbiidis on alaealised. "Noorte uudishimu ja kanepitarvitamise kultuur on tänapäeval juba selline, et soovitakse proovida," ütles ta. Vosman lisas, et tõenäoliselt on alaealiste seas uudishimulikke, kes soovivad narkoaineid proovida, kuid ei teadvusta tegelikult neid tarbides, mida endale sisse söövad.
Narkokaubandus mobiilirakendustes
Vosman selgitas, et kogu narkokaubandus on paljuski kolinud mobiilirakendustesse. Kõige levinumad on praegu Telegrami grupid. Nende kohta saabki infot näiteks läbi QR-koodide. Gruppides pakutakse aineid ning kui neid osta, saab tasuda pangaülekandega või krüptos. Seejärel saab ostja GPS-koordinaadid, kust paki narkootikumidega kätte saab.

QR-koodide abil värvatakse ka inimesi, kes saavad mingi koguse narkootilist ainet enda kätte. Nende ülesanne on otsida näiteks kuskil pargis head peidukohad, panna ained ära ja fikseerida koordinaadid. Kui nad tööandjale koordinaadid edastavad, saavad nad selle eest ka tasu. Levinud taks on viis kuni seitse eurot ühe koordinaadi eest.
Alaealised, kes sellega tegelevad, ei mõista tihtipeale, et nad on narkokäitlemises tegelikult ühed lülid. Nemad võimaldavad teistel narkootikume kätte saada, arvates, et teenivad lihtsalt raha.
Kui politsei need inimesed kätte saab, vastutavad nad samamoodi narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. "Need on väga karmid paragrahvid, mis võivad lõppeda ka vangistusega," sõnas Vosman. Lisaks selle konfiskeerib politsei kogu saadud tulu.












