Üldhariduskoolidesse läheb tuhat õpilast rohkem kui mullu
Tänavu läheb üldhariduskoolidesse tuhat õpilast rohkem kui mullu, õpetajakoolituse erialadel õppivate tudengite arv kerkib eelmise aastaga võrreldes 455 tudengi võrra, ütles Kristina Kallas algava õppeaasta eel.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul läheb sel aastal üldhariduskoolidesse 165 000 õpilast üle Eesti. See on tuhat õpilast rohkem kui eelmisel aastal.
"Õpilaste arv üldhariduses kasvab ja kasvab veel ka järgnevatel aastatel," ütles Kallas. Esimesse klassi läheb sel aastal 15 000 õpilast ja kümnendasse klassi 9500 õpilast, mis mõlemad on viimase viie aasta rekordid.
"See tuhat õpilast, kes haridussüsteemis sellel aastal on rohkem kui varasematel aastatel, on Tallinnas, Tartus ja Pärnus," tõdes Kallas õpilaste koondumist kolme suurde linna. Mujal õpilaste arv kahaneb.
Põhikooli õpilastele, kelle emakeel ei ole eesti keel, luuakse Kallase sõnul võimalus omandada B-võõrkeelena oma emakeele ja kultuuri õpe, milleks võib olla näiteks ukraina või vene keel.
Kallas mainis ka pressikonverentsil, et järgmisel aastal toimuvad põhikooli lõpueksamid varem, arvestusega, et eksamite ajad ei kattu põhikoolis ja gümnaasiumis.
Sarnaselt üldhariduskoolide õpilaste arvuga on ka ülikoolidesse see aasta esitatud tuhat taotlust rohkem õpetajakoolituse erialadele võrreldes varasemate aastatega.
Õppima asub õpetajakoolituse erialadele 455 tudengit rohkem kui eelmine aasta. Kõige populaarsemad on eripedagoogika ja lasteaiaõpetaja eriala.
70 protsenti vastanud tudengitest kasutab tehisaru
Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi kaasprofessor ja ministeeriumi tehisintellekti töörühma liige Jaan Aru tõi pressikonverentsil esile, et tehisintellekti kasutamine õpilaste seas on väga tavapäraseks muutunud: "Nii õppejõud kui ka õpetajad on oma kodutöödes näinud vastust, mida ükski tudeng ega õpilane eales ei kasutaks: "Suur tänu toreda küsimuse eest, vastan hea meelega.""
Tartu Ülikoolis tehtud uuringus ütles pea 70 protsenti vastanud tudengitest, et nad on kasutanud tehisaru õppetöös. Pooled vastanud tudengitest kasutavad seda iga nädal.
Aru ütles, et sel kevadel tehtud uuringu järgi on ainult 16 protsenti vastanud õpetajatest teinud kodutöid tehisaru suhtes kindlamaks.
Tema sõnul peaksid õpetajad ennast tehisaru kasutamisega rohkem kurssi viima. Aru pakkus lahenduseks kirjalike kodutööde vähendamist ning hinnete panemist mitte kodutööde, vaid klassis läbi viidud arutelude eest.
Toimetaja: Karoliina Vahter