Valitsuse ja rahandusministri mantra on, et Rootsi peaks saama taas rikkamaks ja turvalisemaks, aga rõhutatakse ka, et see on eelarve neile, kes pingutavad. Kavas on mitu suurt ja kulukat reformi, kuid rõhk on maksude vähendamisel.

Pärast mitu aastat kestnud ostujõu langust on maksukoormuse vähendamine väga oluline, ütles ökonomist Stefan Westerberg. Tema sõnul on rootslased viimase kahe-kolme aastaga kaotanud umbes kümne aasta jagu ostujõudu.

Rootsi riigi eelarve koosneb 3176 leheküljest ja kaalub trükituna üheksa kilo. Rahandusminister Elisabeth Svantesson võttis kolmapäeva hommikul selle kaasa ja alustas telekaamerate saatel traditsioonilist  jalutuskäiku rahandusministeeriumist Riksdagi.

Et oluline osa eelarves on majanduse elavdamine ja rohkemate töökohtade loomine, eraldab valitsus raha Põhja-Rootsi elamuprojektidele.

Läinud suvel esitas valitsus strateegia uute tööstusettevõtete loomisest Norrbottenisse ja Västerbottenisse. Tööstusinvesteeringud toovad lumepallina kaasa palju probleeme. Kõige teravam on ränne. Kiirelt on vaja korraldada eluase neile tuhandetele töötajatele, kellest paljud kolivad sinna ka koos perega.

Industrialiseerimine viib kogu ühiskonna ümberkujundamiseni Norrbotteni ja Västerbotteni maakonnas, märkis taristu- ja elamumajandusminister Andreas Carlson. See suurendab samas Rootsi konkurentsivõimet ja aitab saavutada edu heitkoguste vähendamisel.

Põhja-Rootsis on aastatel 2024–2026 vaja palgata ligikaudu 45 000 inimest, kusjuures vaja on kindlate oskustega inimesi. Suurim puudus on eeldatavasti avalikus sektoris õdedest, abiõdedest ja õpetajatest. Põhja-Rootsi oodatakse töökäsi ka välismaalt.

Eelduslikult makstakse sealkandis ka kõrgemat palka.  Värske riigieelarve soosibki suure sissetulekuga inimesi.

Tööjõumaksude vähendamise arvutused näitavad, et 465 000 kõrgeima sissetulekuga inimest võidavad keskmiselt 10 100 Rootsi krooni aastas.
Valitsuse analüüs näitab, et siin on mehed suuremad võitjad kui naised. Lihtsalt nende seas, kelle kuupalk on 65 000 Rootsi krooni või enam, ongi rohkem mehi.

Teisalt hoolekandeteenustesse suunatavast rahast saavad suurema osa naised. Sest naised kasutavad seda teenust uuringu kohaselt meestest enam.

Rootsi Demokraatide majanduspoliitika eestkõneleja Oscar Sjöstedt ütles Riksdagis, et peamine, mida saab tööpuuduse vastu võitlemiseks teha, on muuta töötamine tasuvamaks.