"Tundub, et nende kannatlikkus, kes majanduses pööret ootasid, saab tasutud. Teisest küljest ei saa riigi rahanduse väljavaadetesse sama kindlusega suhtuda. Kuigi [eelarve]puudujääk väheneb ja võlgnevuse kasv aeglustub, jääb riigi rahandus riskipiirkonda," vahendas Helsingin Sanomat rahandusministeeriumi peadirektori Mikko Spolanderi sõnu pressiteates.

Rahandusministeeriumi hinnangul on majanduse tugevnemise taustaks selgelt aeglustunud inflatsioon ja langev intressimäär, mis väljendub kodumajapidamiste ostujõu ja tarbimise kasvus. Ehituse taastumine algab prognoosi kohaselt samuti juba järgmisel aastal.

Teisalt nõrgendavad valitsuse kärped teatud määral nõudlust ja tarbimist.

Rahandusministeeriumi hinnangul on Soome ekspordituru väljavaated paranemas. Ministeeriumi hinnangul on euroalal kasv alanud ja järgmisel aastal kiireneb, USA-s on kasv aga jätkuvalt tugev, kuigi aeglustunud.

Soome riigivõlg on endiselt suur ning riigieelarve puudujääk on prognoosi kohaselt tänavu 3,7 protsenti ja järgmisel aastal 3,2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

Seega ähvardab Soomet nii sel kui ka järgmisel aastal Euroopa Liidu menetlus kolmeprotsendilise eelarvepuudujäägi piiri ületamise eest, nentis ministeerium.

Rahandusministeerium ennustab, et valitsus jääb oma 2027. aasta eelarve-eesmärgile kõvasti alla.

Valitsusprogrammi kohaselt ei tohiks riigi rahanduse puudujääk valitsusperioodi lõpus olla suurem kui üks protsent sisemajanduse kogutoodangust. Prognoosis on 2027. aasta puudujäägi suhe 2,3 protsenti. Vahe valitsuse eesmärgini on seega enam kui neli miljardit eurot, tõdes ministeerium.

Spolander ei soostunud prognoosi avaldamise järgsel pressikonverentsil hindama, kas ühe protsendi eesmärgini jõudmine valitsuse ametiaja lõpuks nõuab uusi kärpemeetmeid.

"Valitsus paneb ise paika prioriteedid, mis eesmärgid nende jaoks olulised on ja kuidas nad oma eesmärke rõhutavad. Seejärel on valitsuse ülesanne hinnata, kas on vaja lisameetmeid või mitte," ütles Spolander.

Rahandusministeerium eeldab, et tööhõive sel aastal veel nõrgeneb, kuid taastub järgmisel aastal koos majanduskasvuga.

"Suve jooksul on olnud positiivseid märke, et hõive vähenemine ja tööpuuduse kasv on peatunud. Kui aasta lõpus ja järgmisel aastal saab tootmine suurema kiiruse, siis loodame, et see kajastub ka tööhõives," ütles finantsnõunik Janne Huovari pressikonverentsil.

Huovari sõnul on tööjõu pakkumine püsinud üsna kõrge, kuigi hõive on vähenenud. Huovari sõnul suurendavad tööjõupakkumist valitsuse tööhõivemeetmed ja immigratsioon.

"[Sisseränne] on toonud meie tööturule päris palju rohkem inimesi. Tegelikult on tööealise elanikkonna arv viimase aasta jooksul pöördunud selgesse kasvu, isegi vastupidiselt rahvaarvu prognoosile," märkis ta.

Sellest hoolimata jääb rahandusministeeriumi hinnangul tööpuudus 2026. aastal siiski üle struktuurse tööpuuduse taseme. Struktuurne tööpuudus on tööpuudus, mis ei vähene ka tööjõupuuduse ajal.