Õiguskantsler reageeris pöörduja küsimusele, kes juhtis tema tähelepanu sotsiaalmeedias avaldatud häirivatele salvestistele, mis kujutavad lapse ühelt vanemalt teisele vanemale üleandmist.

Õiguskantslerini jõudnud häirivad heli- ja videofailid ajendasid õiguskantslerit algatama menetluse kontrollimaks, kas ametnikud tegid kõik võimaliku, et last selles keerulises olukorras kaitsta.

"See, et vaatamata lastekaitsetöötajate ja politsei juuresolekule tekib lapse teisele vanemale üleandmisel vanemate vahel rüselus, on täiesti lubamatu. Lapse üleandmist korraldavad ametnikud peavad tagama lapse turvalisuse," lausus Madise.

Õiguskantsler märkis, et äratuntava lapse kannatusi kirjeldavate heli- ja videofailide jagamisega sotsiaal- ja tavameedias põhjustatakse sellele lapsele veelgi rohkem kahju ning need kaadrid võivad jääda last saatma kogu elu.

"Üldjuhul on lapsel õigus mõlema vanema hoolitsusele. Kui vanemad ei suuda lapse hooldamises ja temaga suhtlemises kokku leppida, lahendab vaidluse kohus. Kohus kuulab ära lapse ja mõlemad vanemad, analüüsib esitatud tõendeid ja kogub neid vajadusel omal algatusel," selgitas Madise.

Otsust tehes peab kohus arvestama konkreetseid asjaolusid ja lähtuma sellest, mis on lapsele parim, rõhutas Madise.

"Kohtuotsuseid saab teha ja muuta ainult kohus. Kui kohtuotsus on jõustunud ja kõrgemale kohtule enam edasi kaevata ei saa, on kohtuotsuse täitmine kõigile kohustuslik," sõnas Madise.

Madise nentis, et praegusel juhul on olemas kehtiv kohtulahend.

"Kohtuasja kogu sisu ei ole avalik ja ühe poole kaudu avalikkusele esitatud info ei pruugi olla terviklik. Ka kohtuotsuste täitmisel tuleb arvestada lapse huve ja toimida last võimalikult säästvalt. See kohustus on nii vanematel kui ka ametnikel, kes kohtuotsuse täitmist korraldavad," lausus õiguskantsler.

"Mõlemad vanemad peavad pingutama lapse heaolu nimel ning kumbki vanem ei tohi oma käitumisega last kahjustada. See on vanemliku vastutuse osa. Muu hulgas on keelatud igasugune tegevus, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga," ütles Madise.

Nädala alguses jõudis Eesti sotsiaalmeediakanalitesse ühe avalikkuses tuntud paari, kelle lapsehooldusprotsessis on jõustunud kohtuotsus, lapse üleandmist kujutav video. Lapse ema jagatud videos on näha, kuidas lastekaitsetöötajate ja politsei juuresolekul üritatakse paari ühist last anda üle isale. Laps ei olnud nõus vabatahtlikult isaga kaasa minema. Lapse üleandmisel tekkinud rüseluse tõttu eraldati laps vanematest ja viibib viimastel andmetel ikka veel turvakodus. Videoklippe toimunust on jagatud sotsiaalmeedias ja paljud seda näinud inimesed on olnud selle sisust häiritud.

Hooldusõiguse vaidlusi üldjuhul ajakirjandus ei kajasta

Eesti ajakirjanduseetika koodeks punkt 4.7 ütleb, et vanemate vaidlusi laste hooldusküsimuste üle üldjuhul ei kajastata. Seetõttu ei avalda ERR ka vaidluse keskmes olevate vanemate ja lapse nimesid ega sotsiaalmeedias ühe vanema poolt üles pandud videot, sest see kõik kahjustaks lapse huvisid.

"Ajakirjanduseetika koodeks on päris range selle koha pealt. Öeldakse, et vanemate vaidlusi hooldusküsimustes laste üle ei kajastata üldjuhul. Üldjuhul tähendab ka seda, et me ei lähe konkreetsete laste juhtumeid kajastama, sest see võib olla laste jaoks kahjulik," rääkis pressinõukogu esimees Tarmu Tammerk "Aktuaalsele kaamerale" ja tõdes, et internetti pandud materjal jääb sinna pikaks ajaks.

"Miks peab olema näha see, kuidas laps näiteks nutab või kuidas lapsevanemad hüsteeriliselt omavahel kaklevad lapse pärast. Ja see ei vääri üldse seda, et ajakirjanduses seda konkreetset juhtumit nende detailidega kajastada," rääkis ta.

"Ega ajakirjandus ei poe põõsasse, kui seda konkreetset teemat ei kajasta. Me peame kajastama üldistatud asju ehk kas on süsteemis probleem, kas on meil seadusi vaja muuta, et sellised vaidlused laste üle ei lõpeks sellega, et laps on seal keskel, nutab ja lapsevanemad ainult kaklevad, mõtlemata tegelikult siiralt lapse huvide peale," selgitas Tammerk.

"Kui teemaga on tegelenud kohus ja lastekaitse aastaid, kuidas saab olla üks toimetus nii tugev, et otsustada kohe, et jah, meie valime selle poole? Eriti kui mõnikord juhtub, et üks lapsevanematest väga agressiivselt püüab avalikkust mõjutada, avaldades ise teadlikult informatsiooni," kommenteeris Tammerk.

Ka Tallinna linn algatab järelevalve

Enamasti jäävad sellised perekonnavaidlused just laste kaitsmise eesmärgil suletud uste taha.

"Sotsiaalmeedias on katkendid sellest konkreetsest juhtumist, aga seal on pikem ajalugu, mis on aastaid pikk. Ka selle päeva sündmustes on. Me räägime ikkagi mitmest üleandmisest, me räägime mitmekümnest minutist, millest inimesed on näinud ainult ühte tükikest," rääkis Tallinna sotsiaalvaldkonna abilinnapea Karl Sander Kase "Aktuaalsele kaamerale".

"Ma selles mõttes kutsuks inimesi üles arvestama ka sellega, et tegemist on siis ühelt poolt lapse huvidega, et me ei saagi kõiki detaile jagada, aga ma võin kinnitada, et seda juhtumit võetakse tõsiselt ja üldse lastekaitse valdkonda tervikuna," ütles Kase.

Sarnaselt õiguskantslerile algatab ka linn ametnike tegevuse kohta järelevalvemenetluse.

"Esmaspäeval toimub meil ümarlaud, kus me võtame kokku nii kohtu, politsei, lastekaitseesindajad. Me käime läbi selle konkreetse üleandmise juhtumi sündmused minuti kaupa. Täna Tallinna linn pöördus ka sotsiaalkindlustusameti poole, kelle ülesanne on selle valdkonna järelevalvet teostada, palume neil ka algatada järelevalve justnimelt selleks, et me saaksime kõlanud kahtlustesse ja kõhklustesse sisse vaadata ja siis selgubki tõde, kas keegi eksis või ei eksinud," rääkis Kase.