Keskkonnaagentuur tahab paremini prognoosida üleujutusi

Keskkonnaagentuuril on kavas järgmise viie aasta jooksul soetada täpsemad mõõteseadmed ja uuendada hüdroloogilisi mudeleid, et Eesti oleks paremini valmis võimalikeks üleujutusteks. Selleks kulub kümme miljonit eurot.
Keskkonnagentuuri direktor Taimar Ala ütles, et vajaduse üleujutusohuga tegeleda tingib kerkinud keskmine temperatuur, varasemast kiiremini tõusev merevesi ja intensiivsemad vihmasajud.
"Oleme ka sel suvel isegi siin kogenud valingvihmasid ja nendest tingitud üleujutusi ja kui me võtame võrdluseks kasvõi selle, mis on siin juba aastaid suviti Euroopas toimunud, siis on, millest õppida. Eestis on terve rida selliseid piirkondi, mis on üleujutustele väga selgelt avatud," rääkis Ala.
Nii on keskkonnaagentuuril kavas üleujutuste paremaks prognoosimiseks ja valmistumiseks kümne miljoni euro eest soetada nii täpsemaid mõõteseadmeid kui arendada hüdroloogilisi mudeleid. Raha tuleb suuresti Euroopa regionaalarengu fondist. Taimar Ala
"Me räägime muu hulgas nii meie seirevõrgu parendamisest, see tähendab siis täiendavate mõõteseadmete paigaldamist, sealhulgas ka ilmaradarite paigaldamist, mis on väga olulised komponendid ilmaprognoosimise süsteemile, mis võiksid anda inimestele reageerimisaega minimaalselt kaks, kolm tundi enne, kui sündmus aset leiab," selgitas Ala.
"Ja mitte, et radaripilte nüüd hakkame ainult vaatama, vaid soov on uuendada ka hüdroloogilisi mudeleid, mis siis võimaldab matemaatiliselt välja arvutada sõltuvalt siis parasjagu valitsevatest tingimustest, kus ja kui palju üleujutused võiksid tekkida, kaua nad võiksid püsida."
Pärnu linna planeerimisosakonna juht Kaido Koppel peab üleujutusohu ennetamist tähtsaks.
"Tunnustan, et nad selle teemaga lõpuks siis ka alustanud on. Miks ma ütlen lõpuks, on see, et tegelikult peale eelmist üleujutust, see oli siis 2005, linnavalitsus koos Euroopa Kosmoseagentuuriga tegi läbi projekti, mille tulemusena tegelikult pakuti välja prototüübid, mis oleks andnud informatsiooni, et kas meil on üleujutus tulemas või mitte. Prototüübina taheti poid panna üles ja siis me saatsime seda ka siis valitsuse poole, kuna see ei ole ainult Pärnu linna küsimus ja valitsus tollal ei võtnud sellest šnitti," rääkis Koppel.
Koppel ütles, et Pärnu linn on oma võimalikud üleujutusalad kaardistanud ja andnud soovituse suure üleujutusohuga aladele elamuid mitte püstitada või teha seda tavalisest rangematel tingimustel.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi










