Oliver Laas: asjad, seadmed ja nende parandamine
Kasutaja vabadust piiravat digitaalõiguste haldamist kohtavad kasutajad üha enam, sest autod, rongid, telefonid ning südamestimulaatorid on tänapäeval sisuliselt sageli autoriõigustega kaitstud tarkvara jooksutavad arvutid, märgib Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.
Poola rongide remonditöökoda SPS ei suutnud 2022. aastal välja selgitada, miks Alam-Sileesia Raudteele kuulunud rongid katki läksid. Asja uurima kutsutud häkkerite rühmitus Dragon Sector leidis, et rongide tootja Newag oli tarkvara kirjutanud nii, et see peatas rongid, kui GPS näitas, et need asuvad mõne konkurendi remonditöökojas. Samuti seiskas tarkvara rongid, kui nende parandamiseks oli kasutatud osi, millel puudus tootja heaks kiidetud seerianumber.
Dragon Sector sai rongid tööle peale seda, kui avastas dokumenteerimata koodi, mis tuli rongijuhi paneelil sisestada. Newag eitas, et tuvastatud funktsionaalsus oli nende lisatud, proovis uuesti tööle saadud ronge "turvakaalutlustel" tagasi kutsuda ning ähvardas häkkereid kohtuga.
Paraku on tegemist parandamisõigust – omaniku õigust oma omandit muuta ja parandada – puudutavates vaidlustes tavapärase taktikaga. Ise oma seadmeid parandada soovivaid tarbijaid ning sõltumatuid töökodasid ähvardavad tootjad hagidega. Samal ajal lobistavad nad avalikkust ning poliitikuid sageli alusetute juttudega sõltumatu parandamisega kaasnevatest turvariskidest.
Näiteks Apple on aastaid väitnud, et nad kontrollivad muu hulgas turvalisuse tagamiseks tarkvara abil nende seadmete parandamiseks kasutatavaid varuosi. See piiras oluliselt Apple'i seadmete parandamise võimalusi väljaspool nende endi teenindusi. Viimasel ajal Ameerika Ühendriikide osariikides vastuvõetavate seaduste mõjul on Apple sellisest praktikast osaliselt loobuma hakanud.
Sellist kasutaja vabadust piiravat digitaalõiguste haldamist (digital rights management ehk DRM) – tehnilisi viise kontrollimaks juurdepääsu autoriõigustega kaitstud tark- ja riistvarale – kohtavad kasutajad üha enam, sest autod, rongid, telefonid ning südamestimulaatorid on tänapäeval sisuliselt sageli autoriõigustega kaitstud tarkvara jooksutavad arvutid.
Cory Doctorow aimas praegust olukorda ette oma 2011. aastal Chaos Communication Congressil peetud kõnes, kus leidis, et seni peamiselt filmide ja muusika kopeerimise piiramiseks kasutatud digitaalõiguste haldamise lahendused ning ajendid laienevad tulevikus teistesse seadmetesse, et piirata nende kasutamist viisidel, mis tootjatele või seadusandjatele ei meeldi.
Kuni autodesse, rongidesse ja teistesse seadmetesse paigaldatakse üldotstarbelisi arvuteid, ei saavuta selline lähenemise Doctorowi hinnangul oma eesmärki. Erinevalt eriotstarbelistest arvutitest suudavad üldotstarbelised arvutid jooksutada ka tootjate või seadusandjate soovimatut tarkvara. Selleks, et suruda taolisi arvuteid sisaldavate toodete tarbijad ettenähtud kasutusviiside raamidesse ja nende pealt lisakasu teenida, rakendatakse vahendeid, mida Newag kasutas oma rongides: jälgimine, seadme funktsioonide ning kasutajate vabaduse meelevaldne piiramine.
Tehnikafilosoof Albert Borgmann eristab asju (things) seadmetest (devices). "Asjad" on teatud kultuurilises kontekstis asetsevad objektid, mille ümber on koondunud traditsioonid ning mille käsitsemine nõuab oskust. Näiteks ahi on asi ja puude kogumine, tule tegemine ning hoidmine on traditsioonilised oskused, mis sellega põlvest põlve kaasas käivad. Ahjuga seotud traditsiooniliste oskuste hulka võib mõningatel puhkudel lugeda ka oskust seda parandada või vastavalt vajadusele modifitseerida.
"Seadmed" on Borgmanni sõnul mingi eesmärgi saavutamiseks tarbitavad (tehnilised) vahendid või teenused. Näiteks keskküte on seade, sest see pakub mugavalt ja vaevata soojust ning vabastab tarbijad kõigist ahjudega seotud ebamugavustest. Keskkütte kasutamisega ei käi üldiselt kaasas selle parandamise või modifitseerimisega seotud oskused.
Parandamisõigus ei ole pelgalt ringmajanduse või kasutaja vabaduse küsimus. Borgmanni järgi võiks öelda, et see on ka meie ja meid ümbritseva tehnika vahelise suhte küsimus. Parandamisõigust piiravad meetmed muudavad tehnika üha seadme-laadsemaks ning kinnistavad meie rolli tarbijatena. Parandamisõigust soosivad meetmed muudavad tehnika rohkem asja-laadseks ja meid pigem seda hooldavateks kasutajateks.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Kaupo Meiel