Tervitan prokuratuuri otsust viimaks lõpetada põhiseadusega vastuolus kogutud sideandmete kasutamine. Panen aga siinkohal idanema järgmise mureseemne privaatsuse valdkonnas.

Mõelgem mõnele tavalisele olukorrale: tahad riigile teada anda, et teel on hukkunud loom või et mõni koht maanteel on eriti libe, tuleb helistada riigi infotelefonile 1247, kõne salvestatakse.

Jäid nädalavahetusel haigeks ja vajad telefoni teel arsti nõu, helistad 1220, kõne salvestatakse.

Vajad tööinspektsioonilt nõu, kas tööandja käitus sinuga õiguspäraselt – helistad inspektsiooni nõustamistelefonile, kõne salvestatakse.

Rääkimata juhtumitest, kui tahad rääkida pangaga, kuidas muuta ülekande limiite; kindlustusega, kui palju maksab lemmiklooma kindlustamine; telekomiga, kuidas lepingut peatada või e-kauplejaga, kuidas ostetud kaupa tagastada. Kõik need kõned salvestatakse.

Ühine nimetaja on selliste kõnede puhul, et neid peetakse anonüümseteks. Aga tegelikult on inimese hääl isikuanne ja kõik salvestatud kõned sisaldavad seega isikuandmeid, isegi kui inimene kõnes ei öelnud, et on Mari Maasikas ja tema isikukood on vot see ja see.

Miks on selline massiline kõnede ja häälte salvestamine ohtlik? Sest sa tegelikult ei tea, kes, kus, milleks ja kui kaua sinu häält kasutab. Mis tegevused tegelikult peituvad põhjenduse "parema teeninduse huvides" taga?

Tahaks uskuda, et meie ettevõtted ja riigiasutused ise heas usus tahavadki vaid oma teenuse kvaliteeti tõsta. Aga kas nad teavad, kus, kui kaua ja kelle juures need kõned tegelikult säilivad ja kas nad on kindlad, et need sealt kuskile edasi ei leki?

Andmed on tänapäeva nafta, seega vägagi ihaldusväärne kaup, mille hankimiseks pingutada. Just andmete pealt õpib ju näiteks tehisintellekt. Ka see, mis õpib tegema süvavõltsinguid. Just andmed on kasulikud petukõnede tegijatele, kes kõlavad pangatöötajana esinedes palju veenvamalt, kui teavad, et sa just eile helistasid oma limiitide muutmise asjus.

Isikuandmetega ümber käimisel on hulk reegleid, neist kandvaim ja kõigile arusaadav on see, et kogu ainult neid andmeid, mis on su konkreetse ülesande täitmiseks hädavajalikud. Kas minu lihtsale teatele vastamiseks libeda tee kohta on vaja teada, kes ma olen ja millise häälega ma räägin? Ei ole. Mida vähem andmeid, seda väiksem kahju, kui need valedesse kätesse satuvad.

Aga kuidas jääb siis teenuse kvaliteedi parandamisega? Kui panna kaalukaussidele privaatsus ja teenuse kvaliteedi tõstmine, võib julgelt öelda, et privaatsuse riivet see eesmärk üles ei kaalu. Eraelupuutumatus on lihtsalt väga kaalukas põhiõigus. Seega ei saa öelda, et teenuse osutaja saaks tugineda oma õigustatud huvile kõnesid salvestada olenemata, kas see helistajale meeldib või mitte. Eriti avaliku võimu kandja.

Niisiis, kui ei ole seadust, mis lubab kõnesid salvestada, tohib telefonikõnes sinu isikuandmeid, sh häält koguda ainult siis, kui sa selleks enne salvestamist vabatahtliku teadliku ja ühemõttelise nõusoleku annad. Vaikimist või kõnega jätkamist andmekaitseõiguses nõusolekuks ei peeta. Nõusolek ei ole vabatahtlik, kui teine võimalus on kõne katkestada ja kõne pidamata jätta.

Riigiasutustest on ühena vähestest kõnede salvestamiseks seadusest tulenev alus häirekeskusel. Andmekaitse inspektsiooni 2023. aastal tehtud seire andmetel salvestab aga 43-st seiratavast riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest kõnesid 18. Julgen arvata, et ilma õigusliku aluseta, seega on see tegevus vastuolus isikuandmete kaitse üldmääruse ja põhiseadusega.