Euroopa Liidu Kohus tegi kaks nädalat tagasi otsuse, mille järgi ei tohiks politsei menetluse käigus ilma kohtu või sõltumatu asutuse loata tutvuda nutitelefoni sisuga.

Kohus märkis, et kriminaaluurimise käigus kõigi mobiiltelefonis salvestatud isikuandmetega tutvumine võib kujutada endast asjaomase isiku põhiõiguste rasket või suisa erakordselt rasket riivet. Nimelt võivad need andmed – mille hulka kuuluvad muu hulgas sõnumid, fotod ja sirvimisajalugu – olla vastavalt olukorrale aluseks äärmiselt täpsetele järeldustele selle isiku eraelu kohta, leidis kohus. Lisaks võivad need hõlmata äärmiselt tundlikke andmeid.

Otsus tehti kohtuasjas, kus kaebaja vaidlustas Austria kohtus oma mobiiltelefoni arestimise. Austerlased pöördusid Euroopa Kohtu poole.

Juhtum seisnes selles, et Austria politsei arestis postipaki adressaadi mobiiltelefoni pärast seda, kui narkootiliste ainete kontrolli käigus tuvastati, et see pakk sisaldas 85 grammi kanepit. Seejärel püüdis politsei edutult mobiiltelefoni lukustust avada, et tutvuda selles sisalduvate andmetega. Politseil ei olnud ei prokuratuuri ega kohtu luba. Politsei ei dokumenteerinud mobiiltelefoni lukustuse avamise katseid ega teavitanud kaebajat, kes sai menetluse käigus teada, et tema mobiiltelefoni lukustust oli püütud avada.

Kaebaja märkis ka, et rikkumise eest, mis talle ette heideti, on ette nähtud vaid kuni aastane karistus, mistõttu on tegu pelgalt väärteoga. Kohus selle seisukohaga ei nõustunud, märkides, et seisukoht, et vaid raske kuritegevusega võitlemine saab õigustada mobiiltelefonis sisalduvate andmetega tutvumist, piiraks õigustamatult pädevate asutuste uurimispädevust. 

"See tooks kaasa süütegude eest üldisemalt karistamata jäämise ohu suurenemise ning seega riski vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomise jaoks liidus," leidis kohus.

Kohus märkis samas, et selline eraelu ja andmekaitse riive peab olema ette
nähtud seadusega; see tähendab, et liikmesriigi seadusandja peab määrama piisavalt täpselt kindlaks asjaolud, mida tuleb võtta arvesse, eeskätt rikkumiste laadi või kategooria.

Kohus leidis, et andmetega tutvumise tingimuseks peab olema kas kohtu või sõltumatu haldusasutuse eelnev kontroll; samas võib see tingimus jääda täitmata nõuetekohaselt õigustatud kiireloomulisuse korral.

"See kontroll peab tagama õiglase tasakaalu ühelt poolt uurimise vajadustega kuritegevusevastase võitluse raames seotud õiguspäraste huvide ning teiselt poolt põhiõiguste eraelu austamisele ning isikuandmete kaitsele vahel," märkis kohus.

Eestis peab politsei igal juhul kohtult luba küsima

Erinevalt Soomest, kus seadused selles asjas veidi leebemad ning seetõttu arutatakse praegu Soome lahe põhjakaldal, mis mõju kohtuotsus politsei tööle avaldama hakkab, on Eestis seaduste järgi politseil kohtu luba igal juhul vaja.

Riigikohus leidis juba aastal 2021 – ka siis oli tegu Euroopa Kohtus tehtud otsuse järelkajaga –, et sideandmete väljaküsimine vaid prokuratuuri loal ei ole lubatud. 

Hiljem muudeti taas Euroopa Kohtu otsuse mõjul kriminaalmenetluse seadustikku ja nähti alates 2022. aastast ette lisatingimused sideandmete päringuks ning eelnev kohtu loa nõue.

"Seega on kehtiva seaduse kohaselt sideandmete saamiseks kohtu luba alati vaja, ka kiireloomulise asja korral. Ainult seda, kellele mobiilinumber või IP-aadress kuulub, võib küsida ilma kohtu loata," ütles ERR-ile justiitsministeeriumi pressiesindaja Sessi Popel.

Sama kinnitas ERR-ile ka politsei ja piirivalveamet (PPA): Eestis annab kohus politseile loa isiku põhiõiguslike riivega menetlustoiminguteks (näiteks läbiotsimiseks), millega saadakse ka õigus menetlussubjektile kuuluvatele andmekandjatele, näiteks nutitelefonidele, ütles ERR-ile keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juht Ago Ambur.

"Nutiseadmete sisu kopeeritakse hilisemaks vaatlemiseks ning nende sisuga tutvumiseks kohtult uuesti luba taotlema ei pea," lausus ta.

Kui kriminaalasjas jõustub lõplik kohtumäärus või kriminaalasi lõpetatakse, siis vastavalt määruses ettenähtule või kehtivale regulatsioonile salvestatud andmed kustutatakse. 

Nutiseadmete arv, mida politsei läbi vaatab, kasvab iga aastaga, ütles Ambur.

Konkreetselt nutitelefonide, mille sisu on PPA menetlustoimingutes kopeerinud, arv on viimasel viiel aastal olnud keskmiselt 1463 aasta kohta. Enim kopeeriti eelmisel viiel aastal nutitelefonide sisu aastal 2021 (1694 korral).

Amburi sõnul on võimalus andmekandjate sisuga tutvuda politsei töös väga oluline tööriist ning selleta muutuks töö palju keerulisemaks.

"See meetod on kahtlemata politsei jaoks ülimalt oluline, võiks lausa öelda, et asendamatu instrument raskete kuritegude lahendamisel ning tõkestamisel," märkis ta.

Soome politsei tööle võib otsus mõju avaldada

Soomes on nutiseadmete sisuga tutvumine politsei jaoks vähemalt sama oluline, näitab statistika.

Soomes tutvus politsei käis mullu uurimiste käigus 8665 nutiseadme sisuga, kirjutab Helsingin Sanomat. Soome seaduste järgi saab politsei selle õiguse, kui uuritava kuriteo eest ette nähtav karistus on vähemalt pool aastat vangistust. Niivõrd madal lävend tähendab seda, et nutiseadmete konfiskeerimise ja läbiotsimise otsuse võib teha ka mõne vähema kuriteo, näiteks vandalismi puhul. Enim kasutas Soome politsei seda õigust mullu siiski vägivalla-, seksuaal- ja narkokuritegude uurimisel.

Soome politsei ja justiitsministeerium alles hindavad kohtuotsuse mõju. Soome justiitsministeeriumi esialgsel hinnangul võib Euroopa Liidu kohtu otsus muuta politsei praktikat, kirjutab Helsingin Sanomat. Väljaandega vestelnud õiguseksperdi sõnul näitas Euroopa Kohtu otsus, et Soome politsei praegune praktika nutitelefonide sisuga tutvumisel pole olnud Euroopa Liidu õigusega kooskõlas.

Euroopa Liidu kohtu otsus ei puuduta telefonikõnede pealtkuulamist või sõnumite saatmise jälgimist, mille jaoks on ka Soomes praegu kohtu luba vaja.