1988. aasta oktoober. Erika Salumäe on tulnud trekisõidus olümpiavõitjaks ja eufoorilised rahvamassid tervitasid oma sangarit Tallinnas Raekoja platsil. Lehvisid sinimustvalged.

Just see on stseen, mida pühapäeval viiekraadises õhus üle nelja tunni filmiti. Massistseeni oodati kuni tuhandet inimest, ent novembrijahedus tõi rahvast kohale oluliselt vähem. "Meie Erika" režissöör German Golub ei lasknud end sellest häirida.

"Massivõtete jaoks, eriti selliste jaoks ei ole kunagi piisav (rahvahulk), aga ma olen tänulik ikka igaühele, kes tuli kohale. Kindlasti me saame arvutigraafikaga natuke aidata seda, aga oli piisavalt, et me saaks hakkama. Olud on üllatavalt sarnased," lausus Golub.

Kes aga kohale tulid, olid vaatamata pikale võttepäevale ja pidevale ootamisele rõõmsad ja elevil.

"Tahtsin ikkagi kogeda seda ise ka. Minu arust see on väga lahe võimalus ja ega seda iga päev ei saa, niimoodi sellisesse ajastusse uuesti tagasi minna," ütles Säsil.

Ent oli ka neid, kes mäletasid seda aega koguni isiklikult.

"Kuna ma ise reaalselt viibisin siin 1988, siis ma mõtlesin, et nii äge taaselustada seda sündmust. Minu mälestused on muidugi hoopis teistsugused, sest ma olin 13-aastane ja lapsena oli esmakordne midagi nii suurt  kogeda. See on selge, mälestused on alati võimsamad," lausus Anneli.   

"Meie Erika" võtteperiood sai pühapäeval läbi, jäänud on veel vaid ühe ilma tõttu praaki läinud stseeni kordusvõte. Filmisõbrad peavad aga veel üle aasta kannatust varuma, sest kinodesse jõuab film alles 2026. aasta veebruaris.