Harri Tiido: hauataguse maailma ajalugu ja geograafia
Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord Oleg Iviku abil vaatluse all teispoolsus. Hauataguse maailma ajalugu on sama kirgas ja sündmusterohke kui elavate maailma ajalugu, märgib Tiido.
Nüüd teemast, mis võib tunduda jaburana, kuid on sellisena minu arvates isegi sümpaatne. Sattusin raamatupoes venekeelse kirjanduse riiulite juures raamatule pealkirjaga "Ümber tolle maailma. Hauataguse maailma ajalugu ja geograafia". Raamatu autor on Oleg Ivik, kuid selle taga on kaks isikut, Olga Kolobova ja Valeri Ivanov (Олег Ивик, "Вокруг того света. История и география загробного мира", 2023). Ja kirjutavad nad kohast, kus kumbki neist ei ole käinud, hauatagusest maailmast.
Hauatagune maailm on meile teada olevast kahest maailmast suurim. Selle elanikkond peaks arvuliselt olema 60 kuni 600 miljardit inimest. Umbes nii palju on inimkonna ajaloo jooksul siinpoolsusest lahkunud. Võimalik muidugi, et kõik lahkunud pole sinna jõudnud või on tagasi pöördunud. Budistid ja hinduistid ju viitavad võimalusele tagasi tulla.
Erinevalt meie ilmast sealpoolsuses sündimus midagi ei tähenda, kuna elanikkonna kasv toimub vaid sisserände kaudu. Ka suremust ilmselt ei ole. Üldiselt on pääs teispoolsusesse vaba, kuigi on piiratud juurdepääsuga alad, nagu kristlaste paradiis ja veel mõned.
Poliitilise geograafia plaanis võib öelda, et tegemist on mitme riigiga, millest enamik on absoluutsed monarhiad. Lisaks on omaette piirkonnad, nagu katoliiklaste põrgu, puhastustuli või paradiis. Need on meile teada Dante reisimärkmete põhjal. Haldusjaotus on sealpool tihti ootamatute tunnuste alusel, näiteks Valhalla on valdavalt meeste koht, kui mõned valküürid kõrvale jätta.
Majandustegevus sõltub regioonist. Vanadel egiptlastel kopeerib see maapealsust, kuigi tööd teevad siit ilmast lahkunute teisikud, keda olla rohkem kui inimesi. Valhallas on töö asendatud sõjaväeteenistusega. Kristlastel kaasatakse saabujad paradiisis ja põrgus tegevustesse, mida on raske tööks nimetada. Mõnes hauataguses tsaaririigis on aga midagi koonduslaagrite sarnast sunniviilise töö jaoks.
Esimesed asukad siirdusid sealpoolsusesse keskmise paleoliitikumi ajal ja neist vanimad olla 30 inimest, kelle jäänused leiti Hispaanias. Nad elasid umbes 300 000 aastat tagasi. Paleoliidi lõpuks läks teispoolsusesse umbes 100 000 inimest aastas. Kuigi kõik ei pruukinud kohale jõuda, kuna kõigile matuseid ei korraldatud.
Autorid arvavad, et kõigile avati hauataguse ilma uksed kusagil neoliitikumi ajastul, kui tekkis ka surnumatja amet.
Euroopas arenesid asjad omasoodu, aga idas, Egiptuse, Mesopotaamia ja Hiina teispoolses maailmas olid juba tekkinud esimesed hauatagused riigid, ametnikkond ja seadusandlus. Maailmareligioonid kujundasid teispoolse ilma kaarti ja ususõjad käisid mõlemal pool olemise piiri. Ka surnute maailmas sündisid ja lagunesid impeeriumid, toimusid rahvaste ümberpaiknemised. Nii näiteks sattus Vana-Kreeka surnuteriik kristlaste ekspansiooni ohvriks ja muutus pelgalt ühe hauataguse keisririigi osaks kõrvuti puhastustule ja paradiisiga.
Paradiis siirdus aga Eedeni aladelt Aasiast taevastesse sfääridesse. Põrgu koges tõsiseid muudatusi alles hiljuti. Nimelt likvideeriti seal aastal 2006 laste osakond limbo ja seda paavsti erimäärusega. Sealne elanikkond koliti aga paradiisi. Maisest elust lahkunud hõivasid ka ilmaruumi ja juba 16. sajandil kirjeldas Dante üksikasjalikult päikesesüsteemi planeetide koloniseerimist kristlaste poolt.
Senise jutu võib kokku võtta tõdemusega, et hauataguse maailma ajalugu on sama kirgas ja sündmusterohke kui elavate maailma ajalugu. Selle uurimisel on paraku probleemiks allikate nappus. Autorite sõnul ei ole neil seni õnnestunud leida allikat, mis oleks loodud sealpoolsuse asukate poolt, kuid nad käivad olemasoleva info alusel siiski eri teispoolsuse riikidest läbi. Alustades egiptlastest, kelle surnute riik Duat asunud Egiptusest kusagil ida pool. Ja esimesed asukad tekkisid seal piisaval hulgal viienda aastatuhande keskel enne meie aega.
Sumeri ja Arkaadia esimeste inimeste saatus olnud sarnane Aadamale, nemadki loodi algul savist, nad kannatasid üleilmse uputuse käes ja neid päästis sellest tark Ziusudra, kes Noa kombel laeva ehitas. Neile oli tuttav ka maapealne paradiis, mis paiknenud praeguse Bahreini aladel. Kuid erinevalt Aadamast ja Eevast esimesi mesopotaamlasi paradiisi ei lubatud, kuna see maapealne värk olnud vaid jumalate jaoks.
Kui maailma ilmus prohvet Zarathustra, tekkis võimalus taevasse pääseda kõigil klassidel ja ka naistel ja lastel. Zarathustra järgijailt on ka esimesed teispoolsuse külastuste kirjeldused, kuigi nad käisid seal hingeliselt, mitte füüsiliselt.
Hindudel koondas Brahma taeva, maa ja maa-aluse maailma ning neid asustasid head jumalused ja kurjad deemonid. Mõlemad liigid olid surematud. Inimeste tekkega sündisid aga probleemid, kuna nad olnud algul samuti surematud. Et neid liiga palju sai, siis pöördus Maa Brahma poole palvega elanikkonda vähendada. Hindude värgist olla aga kõige kasulikum teavet saada "Mahābhāratat" lugedes.
Budistide puhul soovitatakse lugeda "Tiibeti surnuteraamatut", kust leiab vihjeid käitumiseks. Hiinlasi on teispoolsuses olnud alati palju, nagu neid ka maa peal on. Ja nende hauatagusest elust olla palju kirjalikke ürikuid. Roomlaste tegevus allilmas ei kestnud kuigi kaua, kuna neid hakkasid kõrvale tõrjuma uued tulnukad, kristlased.
Mõneti kena koht näib olevat skandinaavlaste Valhalla, mis oli sooliselt küll diskrimineeriv, kuid see-eest täis tuttavaid maapealseid rõõme. "Vanema Edda" põhjal tehtud arvutused näitavad, et Valhalla mahutavus pidanuks viimseks lahinguks ehk Ragnarökiks olema 432 000 sõjameest.
Rohkem kirjeldusi siia ei mahugi. Lõppsõnas märgivad autorid, et kui on skeptikuid selle teema osas, siis nendega loodavad nad teemat arutada pärast isiklike kogemuste saamist sealpoolsest ilmast.
Toimetaja: Kaupo Meiel