Kes kohtusse ei soovi pöörduda, võib töövaidluste lahendamisel pöörduda esialgu hoopis töövaidluskomisjoni. Eelmisel aastal pöörduti komisjoni poole näiteks ligi 2500 korral, kõige sagedamini seetõttu, et tööandja oli jätnud kokkulepitud töötasu maksmata.

Komisjoni töö peaks olema võimalikult efektiivne, kuid majandusministeerium tunnistab, et igas olukorras see siiski nii ei ole. Nimelt on viimastel aastatel kerkinud esile puuduseid ja kitsaskohti, mis nüüd soovitakse ära lahendada.

Majandusministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna nõunik Liis Tõnismaa rääkis, et nii mitmedki tööolukorrad pole praegu näiteks piisavalt reguleeritud.

"Töövaidluskomisjonide juhatajad on sageli olukorras, kus nad tegelikult ei tea, kas nad käituvad õigesti või kuidas selles olukorras käituda. Sealt võibki menetlus venima jääda.," sõnas Tõnismaa.

Menetlused kipuvad venima näiteks siis, kui tööandja või töötaja ei ilmu mõjuva põhjuseta istungile või ei vasta nõuetele. Selleks, et osapoolte aega säästa, soovib ministeerium nüüd anda töövaidluskomisjonidele õiguse teha põhjendatud juhtudel otsuseid ka tagaselja.

"Praegu on niimoodi, et kõik menetlustoimingud tuleb otsast lõpuni ära teha. Isegi, kui teine pool ei vasta, peab ootama, et ta vastaks. See võtab väga pikalt aega ja töövaidluskomisjon ei saa sel ajal midagi teha," ütles Tõnismaa.

Ametiühingute keskliit pooldab sellist tagaselja otsustamise võimalust. Keskliidu jurist Nelli Loomets märkis, et valdavalt pöörduvad oma muredega töövaidluskomisjoni ju töötajad.

"Ma võin tuua ühe konkreetse näite, kus töötaja esitas töövaidluskomisjoni avalduse. Tööandja sai teada istungist, aga ei ilmunud kohale. Kõik oli talle esitatud, ta oli teadlik, aga ei tulnud. Sellisel juhul saaks töötaja otsuse kiiremini ja jõuaks sellega ka kiiremini kohtutäituri juurde,," rääkis Loomets.

Tegelikult eelistaksid ametiühingud aga üldse, kui Eestisse loodaks eraldi töökohus. Niiviisi saaks nende hinnangul sarnased vaidlused palju kiiremini ära lahendada.

"Kui meil oleks sõltumatu töökohus, siis oleks töökohtu otsus kohtuotsus. Kui praegu töövaidluskomisjon teeb otsuse ja see kaevatakse kohtusse edasi, siis hakkab menetlus otsast peale. Meil on seega neli astet töövaidluse lahendamisel: töövaidluskomisjon, maakohus, ringkonnakohus ja riigikohus. Kui meil oleks töökohtu otsus, siis järgneks kohe ringkonnakohtu otsus ja riigikohtu otsus ja niiviisi oleks meil kolm kohtuastet," selgitas ta.

Tööandjate keskliidust ei õnnestunud ERR-il kommentaari saada, kuid sealt öeldi, et nende hinnangul liigub ministeerium töövaidluste lahendamise plaaniga õiges suunas.