Kaitseväe luurekeskus kogub andmeid mitmel moel. Tuulikute ja päikeseparkide kontekstis räägitakse peamiselt radaritest ja signaalluurest.

Lihtsustatult koguvad radarid infot füüsiliste objektide kohta, millelt peegelduvad tagasi lained. Siin on mureks tuuliku labad, mille taha radar ei näe.

Signaalluurega kogutakse infot, mis liigub sidekanalites, näiteks püütakse raadiolaineid. Selle tulemuslikkus sõltub väga palju muudest segavatest elektromagnetlainetest.

"Need signaalid peegeldavad tagasi tuuliku labadelt olenemata sellest, kas nad seisavad või töötavad. Selge see, et kui nad töötavad ja see tuulikupark on suurem, siis seda rohkem neid häiringuid tekib, tekivad võltssignaalid ja samuti siis signaali kvaliteet saab nii palju häiritud, et sellest aru saada on väga raske või võimatu ja samuti saab pihta siis ka signaali suuna määramise täpsus," rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg.

Ühtlasi tähendab see, et kui sõjaolukorras oleks tarvis piiri taha saata mõni täpselt sihitud rakett, näiteks HIMARS-i süsteemiga, siis see ei pruugi jõuda õige sihtmärgini.

Kaitseministeerium püüab kaitseväe soovidele vastu tulla ning leida kompensatsioonimeetmeid päikese- ja tuuleparkide segava mõju leevendamiseks.

"Sõltuvalt asukohast on investeeringud erinevatesse seadmetesse, aktiivradaritesse, passiivsüsteemidesse ja nende siis vajadusel ka ümber paigutamine. Ja eesmärgiks on tagada seda, et näiteks õhuseireradarid näeksid ka tuulepargi taha. Ja väga lihtne lahendus on lihtsalt radari ümberpaigutamine või täiendava radari juurde ostmine, mis seda võimaldab niimoodi, et tervikpilt tuleks kokku ja kaitsevõime ja eelhoiatussüsteemid kuidagi ei kannataks sellest," lausus kaitseministeeriumi innovatsiooniosakonna juhataja Miiko Peris.

Kolonel Kiviselg aga ütleb, et kompensatsioonimeetmed sajaprotsendiliselt ei asenda seda kadu, mis päikese- ja tuuleparkide mõjul tekib.

"Paraku ma pean tunnistama, et viimase, näiteks 10 aasta jooksul, on olukord läinud meie jaoks halvemaks, sest nii-öelda tavapärane mürafoon on ka juba olemas, mis tuleneb linnadest, suurtest elektrijaamadest, ülekandeliinidest, kõrgepingeliinidest. Need on asjad, mis on olnud olemas juba aastakümneid ja seal keskkonnas me siis üritame tegutseda. Ja sellepärast on ka see meie huvi, et me ise ei tekitaks endale nendesse olulistesse piirkondadesse neid müratekitajaid juurde," rääkis Kiviselg.

Seejuures plaanib kaitseministeerium leevendada piiranguid päikeseparkidele, et luuretehnika lähedusse saaks rajada võimsamaid parke kui seni. See tähendab kaitseväe hinnangul ka rohkem müra elektromagnetväljas.

Tallinna Tehnikaülikooli elektromagnetiliselt kajavabas kambris saab mõõta raadiosignaale ja elektromagnetvälja intensiivsust. TTÜ elektrotehnika aluste uurimisrühma kaasprofessor Lauri Kütt selgitab, et raadiomüra põhjustavad näiteks taastuvenergiaseadmetes olevad muundurid.

"See taustamürafoon põhimõtteliselt avaldubki sellise raadio raginana tavainimese jaoks, aga erinevate tundlike luuresüsteemide jaoks ta põhimõtteliselt võtab selle kasuliku info sealt vahelt välja. Me näeme küll seda mürapilti, aga ei näe seda väikest nõrka signaalikest, mida nad tahaksid siis kätte saada," sõnas Kütt.

TTÜ laboris tehtud mõõtmised näitavad, et väliselt nõuetele vastavad seadmed tuulikute sees võivad raadiosignaalile mõjuda väga erinevalt.

TTÜ-s leitakse, et kui kehtestada tuule- ja päikeseparkide rajajatele ühtsed raadiomüra ohjeldamise kriteeriumid, võiks luurajate mure saada märgatavas osas lahendatud.

Millised tuulepargid eelhoiatust segavad?

2015. aastal kehtestas kaitseminister oma määrusega alad, kuhu ei tohiks rajada tuuleparke ja muid rajatisi, mis segaks Eesti radarite ja signaalluure eelhoiatuse tööd. Õhust tulevates ohtudest piisavaks eelhoiatuseks on aga oluline näha selgelt nii lendavaid objekte kui ka pealt kuulata vaenlase omavahelist sidet ja seda lokaliseerida. Viimast on vaja näiteks selleks, et saada infot vaenlase maismaal liikumisest ja kogunemistest.

Praeguseks on ka kujunenud olukord selline, et Jõhvist Iisakuni on tõmmatud Kirde-Eestis joon, millest idapoole pole lubatud tuuleparke.

Lääne poole aga küll. Suurim neist on Aidu tuulepark, kus peaks tulevikus olema kokku 30 tuulikut. Kuna aga tuulikud ja päikesepargid segavad kaitseväe raadioluure ja radarite tööd ka nende selja taga asudes, ongi see loonud konflikti tuulikuparkide rajajate ning kaitsevõime vahele. Täpsemalt öeldes selle võime, mis lubaks jälgida õhuruumis ja ka maa peal vahetult meie piiri taga toimuvat. Praegusel juhul on meil ida ja kagusuunas, ehk Venemaa poole, vaatamas kaks radarit. Üks Virumaal Kellaveres ja teine Lõuna-Eestis Tõikamäel Otepää lähistel.

Lisaks tuleb Jõhvi lähedale endise kaevanduse aheraine mäele Viru õhuseire radarijaam, mille valmimine on edasi lükkunud ja mis peaks tööle hakkama tuleval aastal. Kaitseministeeriumi andmeil peaks see kompenseerima tuulikute negatiivset mõju.

Suvel valminud Aidu tuulepark praegu segab Eesti signaalluuret ja halvendab radari pilti. Kaitseministri sõnul peaks olukord järgmise aasta suvel paranema. Pargi valmisehitamise lubamine oli Eestis erakordne ja seda lubav kokkulepe on salastatud 75 aastaks.

Oidsalu: Aidu tuulepark oli ebaseaduslik arendus

Aidu tuulepargi lugu ulatub enam kui 10 aasta taha. Vendadele Oleg ja Andres Sõnajalale kuuluv Eleon asus plaanima Aidu endisele karjäärialale tuulepargi ehitust. Praegu ütlevad kaitseeksperdid, et tegelikult pargi rajamist ei oleks tohtinud lubada ja kaitsevägi eksis andes 2012. aastal oma kooskõlastuse.

"Seal oli ajaline mittesünkroonsus kaitseväe enda teadlikkuse ja arendajate plaanide vahel. Aidut, mõnes mõttes, tuleb selliseks ebamugavaks erandiks pidada, nii raske kui mul ka seda selle vana protsessi taustal öelda on," ütles endine kaitseministeeriumi asekantsler Meelis Oidsalu.

Häda on selles, et praeguseks 17 Aidus püstitatud tuulikut jäävad Kellavere radarijaamale ette. Kui Sõnajalad oleks algselt lubatud 185-meetriste tuulikutega piirdunud, ei oleks kellelgi midagi väga öelda olnud. Aga Sõnajalad hakkasid ehitama oluliselt kõrgemaid tuulikuid – kuni 220 meetrit. Mida kõrgem tuulik, seda rohkem tuult, samas ka rohkem segamist. Arendus mattus vaidlustesse.

"See arendus rikkus seadusi. Ta oli ebaseaduslik arendus. Kui ikkagi regulatsiooni ja kooskõlastustingimusi rikutakse, siis riik peab sekkuma. See on põhimõtteliselt ka ausa konkurentsi keskkonna hoidmise küsimus," sõnas Oidsalu.

Kuni 2022. aastani oli arendus seisatud ja riik nõudis juba püstitatud tuulikute lammutamist. Aga samaaegselt Venemaa täiemahulise sissetungiga Ukrainasse otsustas Kaja Kallase valitsus Sõnajalgade arendusele rohelist tuld näidata.

2022. aasta märtsis sõlmiti nelja ministri, tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti ning Sõnajalgade vahel leping, mille kohaselt võtavad kõik oma hagid tagasi ja Aidu tuulepark saab 2024. aasta suvest piiranguteta elektrit toota.

Endine kaitseminister Kalle Laanet (RE) meenutas, et siis oli Covidi aeg, kõrged elektrihinnad olid veelgi kasvamas, elektrivõimsused olid puudulikud ja käimas oli rohepöördele suunatud Eesti üleminek Euroopa Liidus.

"Kindlasti me ei teadnud ka ju täpselt tollel hetkel, mida meie idanaaber teeb. Kuidas ta käitub meie suhtes, justnimelt selle BRELL-lepingu raames," ütles Laanet.

Leping oli Sõnajalgadele selgelt kasulik. Kuna Aidu tuuleparki toetatakse vana helde toetusskeemi alusel on tegu väga kasumliku projektiga. Lepingut kaitseministeerium ei näita ja on selle salastanud 75 aastaks.

"Puhtalt poliitilise korruptsiooni riske arvestades selliste rahasummade puhul, mis on arendusega seotud, tasuks tulevikus võib-olla paremini läbi rääkida arendajate advokaatidega. Ja tagada, et oleks mingigi otsuse läbipaistvus tagatud. Täna seda kahjuks ei ole," ütles Meelis Oidsalu.

Aidu tuulepark avati selle aasta suvel. Muuhulgas plaaniti Aidu tuulepargi mõjusid vähendada osaliselt Euroopa Liidu raha eest ostetud uute radaritega. Samas lisaradareid ei ole.

"Kahjuks juhtus selline kurb lugu, et see radari paigaldaja, kellega riik oli läbirääkimistes, ei olnud suuteline riigile tarnima ja riik ei soovinud selle hinnaga, mida siis pakuti. See hind läks jaburalt kõrgeks ja seetõttu alustati kiiresti uusi läbirääkimisi ja saadi kokkuleppele uue tarnijaga. Aga paratamatult see kahjuks võttis kõik aega ja nüüd me oleme selles olukorras, kus radar jah, peaks jõudma lähiajal Eestisse. Aga siis ta vajab veel kalibreerimist, testimist ja siis saab ta tööle panna kuskil juulikuus," rääkis kaitseminister Hanno Pevkur (RE).

Radari kohalejõudmiseni on Eesti eelhoiatussüsteem halvenenud.

"Me oleme siin majas kõik erinevate väeliikidega läbi käinud. Nii õhuväega, mereväega kui ka luurekeskusega. Oleme kaardistanud ära need riskikohad. Mõned riskid loomulikult on, mis puudutab õhuseire pilti, siis me saame hakkama. Signaalluure poole pealt on halvemini, mitte halvasti. Mõju on, aga mõjud on väga erinevad," sõnas Pevkur.

Sõnajalgadel on õigus Aidule veel 13 tuulikut püsti panna ja seda nad ka plaanivad.

Oleg Sõnajalg oli algselt AK kaamera ette tuleku osas kahtlev ja hiljem ei vastanud enam ajakirjaniku kõnedele.