Keskkonnaamet on olnud seni Eestis üks peamisi asutusi, kelle eksperdid eri maakondades nii noortele kui ka täiskasvanutele keskkonnahariduse alaseid teadmisi jagavad. Näiteks õpetatakse kooliõpilastele, kuidas vähendada jäätmeteket, kuidas käituda metsloomaga kohtudes või kuidas üldse otsustada, millal metslooma ellu sekkuda.

Uuest aastast plaanib amet aga kümmekonna inimesega keskkonnahariduse osakonna sulgeda ning keskenduda senisest enam hoopis ennetustööle. Ameti peadirektor Rainer Vakra ütles ERR-ile, et rohkem pööratakse pilk täiskasvanutele.

"Nende keskkonnahariduse programmidega tegeleb jätkuvalt nii RMK, mitmed mittetulundusühingud, aga ka loodusmuuseum, ka loomaaed. Väga paljud neist on ka kohalike omavalitsuste juures loodusmajades ehk keskkonnaharijaid on täna Eestis väga mitmel moel. Olen täiesti kindel, et selle sammuga keskkonnahariduse osas mingeid tagasilööke Eestis ei ole. Küll aga ma usun, et selle sammuga tulevikus kõikvõimalikud keskkonnaalased rikkumised vähenevad ja see on oluline võit Eesti keskkonnale," rääkis Vakra.

20 000 last jõuab vähem loodusesse

Samuti keskkonnaharidust pakkuva Tartu Loodusmaja juht Janika Ruusmaa märkis, keskkonnaameti otsusel on siiski negatiivne mõju.

"Minu teada on keskkonnaamet oma hariduse inimestega jõudnud igal aastal umbes 20 000 lapseni. See ongi see mõju –  20 000 last aastas jõuab nüüd vähem loodusesse, viie aastaga 100 000 last vähem. Kui arvestada, et keskkonnainvesteeringute keskuse programmi rahastus ei suurene, siis teised keskused ei suuda seda auku täita," märkis Ruusmaa.

Ruusmaa märkis, et Järvamaal näiteks keskkonnaametile teist sarnast keskkonnahariduse pakkujat praegu ei ole.

"Mulle tundub, et siin on riigi või keskkonnaameti suhtumine küll selline, et meie enam ei tee – küll teised teevad. Aga kes need teised on, kes seda riigi tegemata tööd edaspidi teevad?" arutles Ruusmaa.

RMK panustab nuti- ja digilahendustele

Lisaks kolmandale sektorile ning keskkonnaametile pakub Eestis keskkonnaharidusega seotud programme veel ka riigimetsa majandamise keskus (RMK).

RMK juhatuse liige Kristjan Tõnisson ütles, et järgmisel aastal jääb keskuse loodusõppeprogrammide eelarve samasse suurusjärku nagu sel aastal, protsent siia-sinna. RMK õppeprogrammidest võttis Tõnissoni sõnul eelmisel aastal osa 50 000 inimest, järgmine aasta peaks see arv olema tema sõnul sama. Tõnisson märkis, et ka RMK pingutab siiski eelarve mõistes natuke püksirihma.

"Me püüdleme selle poole, et suurem osakaal oleks sellistel õppeprogrammidel, kus me füüsiliselt ise peame vähem panustama ehk siis näiteks nn seljakotiprogrammid, kus koolist tulnud grupp saab iseseisvalt õpperaja või õppeprogrammi läbida. Teine eesmärk, mille arendamisega me tegeleme, on see, et kasutada senisest enam nuti- ja digilahendusi. Piltlikult öeldes oleks inimestel võimalik nii loodusõpet läbida neile endale sobival ajal ning see ei peaks enam olema seotud sellega, kas mõni RMK töötaja on seal kõrval või mitte," märkis ta.

Keskkonnaharidusega seotud tegevusi rahastatakse Eestis suuresti keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) kaudu. Sel aastal on KIK-i keskkonnateadlikkuse programmi eelarve näiteks 1,35 miljonit eurot. Programmi mahu kinnitab igal aastal kliimaminister käskkirjaga.

Raha taotlemine korraldatakse ümber

Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas rääkis ERR-ile, et keskkonnateadlikkuse programmi maht jääb järgmisel ligikaudselt samaks. KIK-ist öeldi, et eelduslikult summa veidi väheneb.

Küll aga on kliimaministeeriumil plaan ümber korraldada, kes täpselt ja millistel alustel saavad seda raha taotleda. Seni toimis rahajagamine nii, et koolid said programmist taotleda raha, et võtta klassidega osa loodusmajades või keskustes toimunud programmidest ja tegevustest.

Keskkonnainvesteeringute keskusest öeldi, et viimastel aastatel on keskkonnateadlikkuse õppeprogrammidel osalenud umbes 100 000 last igal õppeaastal. Lisaks on toimunud näiteks keskkonna- või loodusteemaliste huviringide laagreid.

"Kui seni pidid koolid tegelema sellega, et nad peavad ise taotlema raha keskkonnahariduse keskuste külastamiseks, siis nüüd me jagame seda raha nendele külastuskeskustele ja koolid saavad neid programme külastada tasuta. See teeb selle ligipääsu nendele programmidele koolidele tegelikult selle võrra lihtsamaks. Seda raha me hakkame nüüd andma kvaliteedimärgisega programme pakkuvatele külastuskeskustele, mis aitab tagada ka selle, et nendel programmidel on kõrge kvaliteet," rääkis Klaas.

Keskkonnaamet pakub keskkonnaharidust praegu üle Eesti kuues looduskeskuses – Endla, Iisaku, Karula rahvuspargi, Lahemaa rahvuspargi, Otepää ja Matsalu rahvuspargi keskustes. Lisavõimalusi pakub liikuva keskusena keskkonnahariduse buss Harju-, Järva- ja Raplamaal.