ERR kirjutas septembris, kuidas sotsiaalministeerium kärbib mitmesugustele vabaühendustele mõeldud rahastust. Need vabaühendused tegelevad nii enesetappude ja sõltuvusprobleemide ennetamisega kui ka laste ja perede aitamisega.

Viiendiku võrra kärbitakse toetust ka vabaühendustele, et need edendaks laste ja perede heaolu või laste õigusi. Aastane toetus sellistele vabaühendustele väheneb kahe programmi peale kokku umbes 166 000 eurot ehk 22 protsenti.

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Anniki Lai märkis, et suurt negatiivset mõju sellel kärpel tema arvates siiski ei ole, sest kui võtta arvesse välismaalt, näiteks Euroopa Liidust tulevat raha, siis tuleb valdkonda hoopis raha juurde.

"Kuna me toome välisvahendite raha nendesse teemadesse juurde, siis see mõju ei ole suur. Pigem, kui me vaatame tervikut, siis tulebki valdkonda raha juurde ja ka mittetulundusühingud, kes selles valdkonnas tegelevad, saavad kindlasti osaleda välisvahendite raames tehtavates tegevustes," märkis ta.

Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Liisa-Lotta Raag lisas, et ajavahemikus 2021–2027 toetab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest laste ja perede valdkonda kokku 35,5 miljoni euroga. Sellele summale lisandub veel riiklik omarahastus.

Liit: kärpe juures peab arvesse võtma ka viimaste aastate hinnatõuse

Strateegilise partnerluse programmiga on sotsiaalministeeriumilt viimased kolm aastat keskeltläbi 200 000 eurot saanud näiteks lasterikaste perede liit.

Liidu president Aage Õunap ütles, et kui võtta arvesse ka viimasel kahel aastal riigis aset leidnud hinnatõuse, siis on viiendiku suurune kärbe valdkonnas siiski märkimisväärne.

"See eelarve on ju väiksem võrreldes aastaga 2021. Kui võtta arvesse, kui palju on elu selle kolme aasta jooksul läinud kallimaks või millised maksud on peredele lisandunud, siis tegelikult me ei räägi 22 protsendist, vaid see kaudne kärbe on tegelikult palju suurem," märkis Õunap.

Liit taotles riigilt raha ka sel aastal, eeskätt selleks, et toetada Eesti piirkondades tehtavat võrgustikutööd. "Meil on soov koostöös kohalike omavalitsustega kaardistada ja sõnastada peresõbraliku omavalitsuse profiil, et kuidas me saaksime ka rohkem piirkonniti peresid toetada. Lisaks sellele on meil endiselt soov toetada peresid ka koolituste ja nõustamiste kaudu, sest elu on ikkagi üsna keeruline ja peredel ei ole kerge toime tulla, nii et nad ei jääks üksi," rääkis Õunap.

Sotsiaalministeeriumi projektirahale on tavaliselt tahtjaid rohkem kui vabaühendusi, kelle projektid ministeerium lõpuks heaks kiidab. Nii näiteks jäi ka 2022. aastal mitme vabaühenduse taotlus rahuldamata, sest organisatsioonidele ei jätkunud lihtsalt eelarvest raha.

Näiteks jäi toona rahuldamata taotlus sihtasutuselt Tartu Perekodu Käopesa, kes oleks projektiraha eest töötanud välja mudeli laste ja noorte raskesti mõistetava käitumise vähendamiseks. Sarnaselt jäid toona rahastamata ka näiteks MTÜ Suunatuli või MTÜ Lapsele Vanemad või SA Väärtustades Elu projektid.

Vabaühendus loobus liigse bürokraatia tõttu kandideerimast

Kõik vabaühendused ei olegi tingimata aga strateegilise partnerluse käigus jagatavatest projektirahadest huvitatud. Viimased kaks aastat on riigilt 25 000 eurot saanud mittetulundusühing Igale Lapsele Pere, et pakkuda traumakoolitusi spetsialistidele ja peredele, kes tegelevad vanemliku hooleta jäänud või trauma- ja häiritud kiindumussuhte kogemusega lastega.

Igale Lapsele Pere eestvedaja Jane Snaith sõnas, et uuest taotlusvoorust nemad aga osa ei võta. Selmet riigi peale loota, on ühingul palju hõlpsam pöörduda rahastuse saamiseks mõne ettevõtte poole, nentis ta.

"Esiteks on juba väga keeruline see taotluse esitamise bürokraatia ja pärast ei ole ju ka miski kindel. Teed oma projekti valmis, mõtled kõik plaanid valmis, seal on ju ka meie meeskonna aeg taga – pärast selgub aga, et ei saagi rahastust või antakse seda näpuga, et mõelge midagi selle raha eest välja," rääkis Snaith.

Snaith lisas, et kahe aasta jooksul on spetsialistidele mõeldud traumakoolitusi pakutud nii Maarjamaa Hariduskolleegiumis Tapal ja Kaagveres, Tallinna laste turvakeskuses kui ka Tilsi perekodus. Iseenesest oleks sarnaseid traumakoolitusi vaja läbi viia teisteski lastega tegelevates asutustes – asenduskodudes, hooldusperedes, koolides ja lasteaedades, sõnas ta.

Snaithi sõnul oli organisatsioonil juba kaks aastat tagasi soov pakkuda neid koolitusi laiemalt, üle-eestiliselt, kuid toona selleks riigil lihtsalt raha ei jagunud.

Ta ütles, et kuigi riigilt tasuta koolituste pakkumiseks enam sihtotstarbelist rahastust ei taotleta, jätkatakse siiski asutustele tasuliste koolituste pakkumisega. See tähendab, et need asutused, kes jaksavad sarnase traumakoolituse tellida, saavad seda teha ka tulevikus.

Kuna tasuta koolitusi enam ei pakuta, tähendab see siiski, et koolitustele jõuab järgmisel aastal vähem spetsialiste.

"See on üsna mahukas koolitus ja asutustes on ka kärped, nii et see maht kindlasti väheneb. Kui ma küsisin seda sotsiaalkindlustusametilt, kes on tellinud asendushoolduse jaoks neid koolitusi, et mis neil plaanid on, siis nad ütlesid, et esimesel poolaastal nad ei telli, juunis vaatavad, palju raha on, et kas teise poolaasta jaoks midagi üldse jääb," rääkis ta.  

Lastekaitseliit oma järgmise aasta rahastust veel ei tea

Lastekaitseliit sai eelmisel aastal kaheks aastaks sotsiaalministeeriumilt projekti "Koostöös laste ja perede heaks!" jaoks 450 000 eurot.

Liidu juhataja Varje Ojala märkis, et liit kavatseb projektiraha taotleda nii sotsiaalministeeriumilt kui ka haridus- ja teadusministeeriumilt. Kuna kummagi rahataotluse otsust ei ole veel tehtud, siis ei ole ka lõplikult selge, kas ja millisel määral lastekaitse liidu rahastus järgmisel aastal väheneb.

"Me saame kõik aru, millises maailmas me elame, kuidas on olukord Eesti riigis. Me peame tegema mõistlikke otsuseid ja teinekord ka valusaid valikuid, aga samas ma jällegi loodan, et laste arvelt neid raskeid otsuseid ei tehtaks või tehtaks võimalikult vähe," ütles Ojala.

Ojala sõnas, et nii nagu varem, esitas ka nüüd lastekaitseliit laste õiguste ja kaasatuse edendamise programmi oma rahataotluse.

"Eesmärk on edendada laste, sealhulgas haavatavas olukorras olevate laste õigusi ja kaasatust. Samuti soovime arendada ka lastekaitset ja huvikaitset. Ühtlasi on seal ühe teemana ka laste turvalise internetikasutuse edendamine," ütles Ojala.

Enesetappude ennetamise kärbe tuleb väiksem

Kuigi algul oli sotsiaalministeeriumil plaan viiendiku võrra vähendada ka enesetappude ennetamisega seotud tegevusi, siis nüüd on selge, et suitsiidide ennetamisele mõeldud summa väheneb vähem, hoopis kümnendiku võrra ehk 20 000 eurot.

"Kuna suitsiidiennetuses on ka väga oluline eritähelepanu lastel, siis me saime luua tasakaalu laste heaoluprogrammi ja suitsiidiennetuse programmi vahel, nii et suitsiidiennetuse programmi saime jätta siiski natuke rohkem raha," ütles sotsiaalministeeriumi asekantsler Anniki Lai.