"Kulude kokkuhoiu huvides ütles keskkonnaamet 2024. aasta lõpu seisuga üles kuue vähese kasutusega kontoripinna üürilepingud. Üks esimesi ja suuremaid loobumisotsuseid oli Tallinna kontori sulgemine Narva maanteel. Oleme loobunud kontoripinnast Tallinnas, kontoritest Haapsalus, Otepääl, Paides ja Jõhvis. Lisaks veel Palmse, Nigula, Karula (loodusmajad - toim.) Alles siis jõudsime Endlani. Loobume ka Iisaku looduskeskuse kasutamisest," ütles keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk pressiesindaja vahendusel ERR-ile.

Tema sõnul tuleb keskkonnaametil viieaastase (2023-2027) perioodi jooksul hoida riigieelarve vahenditest kokku ligi kolm miljonit eurot, mis on umbes 15 protsenti ameti eelarvest.

Kokku kavandab keskkonnaamet enda kasutuses oleva kinnisvara vähendamise arvelt ligi 300 000 euro suurust säästu.

"Oleme vähendanud neljandiku võrra meie kontoripindasid, kolmandiku võrra autosid ning loobunud viimase kahe aastaga 60 ametikohast (mis hõlmab 11 protsenti töötajatest). Lühendasime järelevalve öist valveaega ja kontrollseire mahtu. Oleme vähendanud pool-looduslike koosluste taastamise mahtu, loomakahjude väljamakseid ja ka looduskaitseliste tööde rahastamist. Hoiame kokku ka karuputke tõrje rahastuselt," selgitas Kukk.

"Meie eesmärk on kärpida sealt, kus pikaajaline mõju looduskeskkonnale on võimalikult väike. Vanad ajalooga looduskeskused on omaette väärtus ning neist loobumine on väga raske otsus. [Aga] kui peame valima hoone ning praktiliste looduskaitse tööde vahel, siis otsustame viimase kasuks," ütles Kukk.

"Hoonetest loobumine on valutum, kui loobuda uuringutest, spetsialistidest ja arendustest ning sellel on ka keskkonnahoiule väiksem mõju," võttis keskkonnaameti peadirektori asetäitja teema kokku.