Tartu politseijaoskonna liiklussüütegude grupi juht Aare Sulg tõi võrdluseks, et varasemalt oli sama suur tõus 20 aastase perioodi jooksul. Vigastatute arvus nii drastilist muutust ei olnud.

"Tegelikult on juhid tähelepanematud, ei arvesta teeolusid või siis hinnatakse oma oskuseid üle. Suurem osa nendest surmaga lõppenud liiklusõnnetustest on teelt väljasõidud. See ongi otseselt seotud kiirusega," ütles Sulg.

Tartu kiirabi ravijuht Tuuli Paju rääkis, et liiklussurmade arvu tõusuga on muutunud ka kiirabi töö.

"Rohketest õnnetustest tulenevalt on kiirabi saanud rakendada oma spetsiaalset väljaõpet ja oskusi, samuti rakendada koostööd päästjate ja politseiga. Aga mõnel sündmuskohal pole küll kahjuks enam olnud võimalik kedagi päästa. See nüüd oluliselt kiirabivisiitide arvu kindlasti ei ole tõstnud. Eks selliseid raskeid juhtumeid kiirabitöötaja elab samamoodi natuke rohkem üle kui kellelegi palaviku haigust. Selles mõttes on see olnud vaimselt raskem aasta," rääkis Paju.

"Viimasel ajal on just olnud, et tähelepanematust täiesti kaines olekus ja sellest tulenevalt õnnetusjuhtumeid," lisas ta.

Transpordiameti liiklusohutuse osakonna juhataja Maria Paškevitš, et olukorra muutus ei toimunud vaid käesoleval aastal. "Tegelikult on juba kolmas aasta, kus liikluses surmade arv suureneb. See ei ole ühe aasta trend," ütles ta.