Külli Taro: on kurb, kui suusaradasid kasvõi teadmatusest lõhutakse
Ei saa tõesti keelata kedagi suusarajale jalutama minna, aga kui inimesed saaksid paremini aru, miks selline teguviis ilus pole, tekiks kõigil vähem probleeme, leiab Külli Taro Vikerraadio päevakommentaaris.
Ammu pole metsa vahel näinud nii palju suusatajaid kui möödunud nädalavahetusel. Imeilus talveilm julgustas suusad jalga panema nii kogenud maratonihuntidel kui ka neil, kel kooli kehalise kasvatuse tundidest suusaarmastust pole tekkinud.
Kui mul oleks võimalik mõnele ettevõtmisele anda üks väga tähtis autasu, saaks selle kindlasti Eesti Terviseradade algatus. Kakskümmend aastat tagasi eraettevõtete loodud ning riigi ja kohalike omavalitsuste toel hooldatavad rajad on suurepärane investeering inimeste füüsilisse ja vaimsesse tervisesse.
Liikumise edendamisse pandud raha saab Eesti riik mitmekordselt tagasi nii maksude, teenuste, sotsiaalsete hüvedena kui ka üldise heaoluna. Suvel jalutamiseks, jooksmiseks või jalgrattasõiduks ja talveperioodil suusatamiseks ette valmistatud loodusrajad on kõigile tasuta kasutamiseks.
Ometi muutuvad terviserajad just lumerohkel talvel konfliktide ja ohu allikaks, sest suusatajad, jooksjad, kõndijad ja kelgutajad ei mahu koos rajale ära. Sihtasutus Eesti Terviserajad küll püüab juhendada nii, et raja paremas servas oleks klassikastiili suusatajad, keskel saaks sõita uisku ning jalutajad ja jooksjad liiguks vasakus servas. Tegelikkuses pole enamus radasid selleks piisavalt laiad. Ning jalutajad ja jooksjad ei arva sugugi, et nad peaksid üksnes ühes raja servas püsima. Ega polegi tore näiteks kogu perega matkama minna ja ainult hanereas raja ääres sumbata.
Terviserajad sobiksid justkui majandusteaduse õpikunäiteks avalikust kaubast ehk avalikust hüvest, mille tarbimine on mitterivaliteetne ja mittevälistav ning millest saab kasu kogu ühiskond. Tegelikkuses see nii pole.
Suvel on terviseradade kasutamine tõesti nii mitterivaalne kui ka mittevälistav. Hüve tarbimine ühe inimese poolt ei vähenda selle saadavust teistele. Jalgratturid, jalutajad ja jooksjad ei võta üksteiselt rada ära. Nad võivad küll üksteist häirida, kuid põhimõtteliselt saavad kõik terviseradasid samal ajal kasutada.
Talvel on radade kasutamine endiselt mittevälistav. Kedagi ei saa keelata avalikel rajatistel liikuda. Avaliku hüve kasutamist ei saa tõhusalt piirata neile, kes selle eest ei maksa. Ent raja kasutamine pole enam mitterivaalne. Kui jalakäijad või ratturid rajad ära lõhuvad, ei saa neid enam suusatamiseks kasutada. Ja kui suusatajad tahavad heas korras rada nautida, ei saa teised seal liikuda. Kelgutamine või pika rihma otsas koera jalutamine on lausa ohtlik tegevus.
Suusaraja ettevalmistamine on väga suur vaev ja nõuab omajagu kulusid nii masinapargile, kütusele kui ka töötundidele. Usinad rajameistrid hooldavad suusaradasid öösiti või hilisõhtul, et öise külmaga rada ära taheneks. Nii saab tulemus kvaliteetsem ja eriti klassikajälg peab pikemalt vastu. Seetõttu on äärmiselt kurb, kui pärast rajameistri pikka öötööd kasvõi teadmatusest suusaradasid lõhutakse.
Tõenäoliselt avaliku pahameele vältimiseks pole suusaradadel liikumist siiani eriti piiratud. Lugesin ühe Eesti Terviseradade esindaja intervjuust, et suusatajad peaksid ise rajal kelgutajaid ja jalutajaid korrale kutsuma. See lahendus paraku ei toimi. Suusatama minnes ei tahaks üldse hakata teiste kallal õiendama. Ja isegi kui püüad midagi väga viisakalt öelda, saadetakse sind tihti igasugustesse kohtadesse, eriti vene keeles.
Seetõttu oleksid hädavajalikud infotahvlid, mis paluksid suusarajal ainult suusatada. Ei saa tõesti keelata kedagi suusarajale jalutama minna, aga kui inimesed saaksid paremini aru, miks selline teguviis ilus pole, tekiks kõigil vähem probleeme. Ja eriti tore oleks, kui talvel leiduks rohkem muid teid, kus saaks nii rattaga sõita, joosta või kasvõi tõukekelguga liuelda. Et suusatajad ja teised liikujad ei peaks omavahel rivaalitsema.
Jalgpallistaar ja sotsiaalmeedia täht Cristiano Ronaldo käis jõulude ajal perega Lapimaal, postitades sellest hulga pilte ja videosid. Soome sai nii tõenäoliselt läbi aegade suurimat reklaami. Sest Ronaldo Instagrami konto on maailmas kõige populaarsem, sellel on üle 647 miljoni jälgija. Ent kogu positiivse tähelepanu juures pälvis Põhjamaade meedias kohest hukkamõistu postitus, kus Ronaldo kõndis suusarajal. Soomlaste, tegelikult kõigi skandinaavlaste jaoks on suusarajal kõndimine mõeldamatu kultuuritus. Nii lihtsalt ei tehta.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Kaupo Meiel