Peeter P. Mõtsküla: tehisintellekt on muutumas strateegiliseks varaks

USA kiire juurutamise strateegia ega Euroopa Liidu ettevaatlik regulatiivne lähenemine ei pruugi olla piisavad, et ohjeldada superintelligentse tehisintellekti võimalikku esiletõusu, kui see peaks kunagi teoks saama, kirjutab Peeter P. Mõtsküla.
Hiljuti avaldati kolm olulist dokumenti: faktileht USA julgeoleku ja majandusliku jõu kohta tehisintellekti ajastul, president Joe Bideni avaldus tehisintellekti juhtpositsiooni edendamise kohta ning uus presidendi korraldus (Executive Order) tehisintellekti taristu arendamise kohta. Koos kujutavad need endast terviklikku lähenemist, millega tahetakse tagada USA jätkuv esirinnas püsimine tehisintellekti alal ehk valdkonnas, mis on tänapäeva globaalse võimuvõitluse seisukohalt ülioluline.
Tehnoloogilisest vaatenurgast on USA võtnud eesmärgiks rajada tipptasemel tehisintellekti taristut. Presidendi korralduses peetakse oluliseks föderaalseid alasid rentida eraettevõtetele, et luua tipptasemel andmetöötluskeskused tehisintellekti treenimiseks. See samm kiirendab läbimurdeliste tehisintellekti tehnoloogiate arengut, mis on tihti kaheselt kasutatavad ehk need võivad olla rakendatavad nii tsiviil- kui ka sõjalises valdkonnas.
Poliitilisel tasandil näitab see otsus USA selget tahet tugevdada oma ülekaalu tehisintellekti alal, eriti arvestades Venemaa ja Hiina ulatuslikke investeeringuid samasse valdkonda.
Majanduslikust küljest on tähelepanu keskmes puhta energia kasutamine tehisintellekti taristute käigushoidmisel, mis seab pretsedendi üleilmse innovatsiooni ja jätkusuutlikkuse alal.
Kriitika ja murekohad
Siiski ei kulge need USA sammud ilma vaidluste ja väljakutseteta. Üleilmne tehisintellekti võidujooks kiireneb ning uue poliitika kohta on esitatud ka kriitilisi avaldusi.
Tööstusharu mured
USA pooljuhitootjate liit (Semiconductor Industry Association, SIA) ja tööstusharu organisatsioon SEMI on avaldanud rahulolematust, et tööstuse huvirühmadega ei ole piisavalt konsulteeritud. Nad kardavad, et kiired tehisintellekti ekspordikontrolli meetmed võivad kahjustada USA ettevõtteid ning nihutada turuosa rahvusvahelistele konkurentidele (Reuters).
Ka Nvidia on avaldanud sarnaseid kartusi, nimetades poliitikat "eksitavaks", kuna see võib takistada globaalset innovatsiooni (Investors).
Keskkonnamõju
Eestkõnelejad keskkonnaorganisatsioonidest on mures tehisintellekti taristu kiirendatud arendamise keskkonnamõju pärast, eriti mis puudutab suurte andmekeskuste energiavajadust. Kriitikud kardavad võimalikku reostust ja tarbijatele langevaid lisakulusid, kuigi valitsus toonitab puhta energia kasutamist ning kohustust arendajatele vastutuse osas (The Verge).
Võrdlus EL-i algatustega
USA lähenemine tehisintellektile erineb märgatavalt Euroopa Liidu tehisarupoliitikast nii fookuse, reguleerimise kui ka elluviimise osas.
Reguleerimise fookus
USA prioriteediks on tehisintellekti taristu kiire arendamine ja kasutuselevõtt, käsitledes seda strateegilise varana ülemaailmse liidrirolli säilitamiseks. EL seevastu on võtnud ettevaatlikuma, pigem regulatsioonidele suunatud lähenemise, rõhutades eetikat, läbipaistvust ja vastutust läbi EL-i tehisintellekti õigusakti (EU AI Act). Kui USA keskendub innovatsiooni kiirendamisele, siis EL paneb rõhku privaatsuse, kallutatuse ning eetiliste ohtude maandamisele.
Strateegilised valdkonnad
USA seob tehisintellekti otseselt riigikaitse ja energiasektoriga, nähes selles geopoliitilise strateegia alustala. Kuigi EL tunnistab samuti tehisintellekti potentsiaali kaitsevaldkonnas, keskendutakse siiski enamasti ühiskondlikele hüvedele ja tarbijakaitsele.
Majanduslik mõju
Bideni administratsioon tõstis esile majanduskasvu läbi innovatsiooni ning jätkusuutlikkuse. EL aga püüab leida tasakaalu uuenduste ja regulatiivsete kohustuste vahel, mis võib tuua ettevõtetele lisakohustusi ning potentsiaalselt viia osa innovatsioonist väljapoole liitu.
Lõppmõtted
Kuigi USA uus tehisintellekti strateegia võib tugevdada transatlantilist koostööd ja aidata tõrjuda otseseid ohte (näiteks Venemaalt), on ilmne, et USA kiire juurutamise strateegia ega EL-i ettevaatlik regulatiivne lähenemine ei pruugi olla piisavad, et ohjeldada superintelligentse tehisintellekti (AGI) võimalikku esiletõusu, kui see peaks kunagi teoks saama.
Rohkem kui 600 juhtivat tehisintellekti-uurijat ja avaliku elu tegelast peavad vajalikuks käsitleda tehisintellektist tuleneva eksistentsiaalse ohu leevendamist globaalse prioriteedina, mis on sama tähtis kui pandeemiad või tuumasõda (CAIS Statement on AI risk).
Superintelligentse AGI pikaajalised mõjud nõuavad koostööd, mis ulatub kaugemale üksikutest riiklikest poliitikatest. Vajalik on innovatsioon, ülemaailmne järelevalve ja eetiline juhtimine, et valmistuda tulevikuks, mil tehisintellekt võib ümber kujundada mitte ainult tööstusharusid, vaid ka inimühiskonna alustalasid.
Peeter P. Mõtsküla on advokaadibüroo TRINITI vandeadvokaat, kaitsevaldkonna töögrupi juht ning intellektuaalomandi ja IT-töögrupi liige. Kommentaar kajastab autori isiklikke seisukohti.
Toimetaja: Kaupo Meiel