"On täiesti vastuvõetamatu, et president Joe Bideni valitsus on otsustanud piirata märkimisväärse hulga Euroopa Liidu liikmesriikide ja NATO liitlaste, sealhulgas Eesti, juurdepääsu tehisintellekti tehnoloogiatele," ütles Tsahkna pressiteate vahendusel. "Sellel otsusel on otsene mõju nii Eesti kui teiste EL-i liikmesriikide juba töös olevatele või planeeritavatele arendustegevustele turvalise ja usaldusväärse tehisintellekti ja selle rakenduste loomisel."

Bideni administratsioon avaldas hiljuti kõige moodsamate kiipide ekspordi reeglid, kus maailma riigid on jagatud kolme kategooriasse: riigid, kuhu kiipide tarnimine on lubatud, kuhu see on rangelt keelatud ning vahepealne kategooria. Eesti koos Ida- ja Kagu-Euroopa riikide, aga ka Portugali, Kreeka, Türgi ja Šveitsiga on erinevalt Lääne- ja Põhja-Euroopa riikidest keskmises kategoorias.

Kiipide eksport on keelatud Venemaale, Hiinasse, Valgevenesse, Iraani ja veel mitmekümnesse autoritaarsesse riiki.

Tsahkna sõnul on USA ametistlahkuva valitsuse selline otsus täiesti põhjendamatu, mõtlematu ja kahjulik ning seda mitte üksnes nii-öelda teise kategooriasse jäänud riikide, vaid ka USA enda jaoks.

Tsahkna sõnul on Eesti olnud maailmas esirinnas uuenduslike lahenduste rakendamise poolest kogu ühiskonnas ning on oma teadmisi ja kogemusi üle maailma jaganud. "Tehisintellekti arenduste puhul on selge, et riigid peavad omavahel veelgi rohkem koostööd tegema, mitte looma piiranguid tehnoloogia tarnele liitlasriikidele," sõnas välisminister.

"EL toimib ühisturuna ning ka teadus- ja arendustegevuses on meil ühtsena lihtsam seista koos USA-ga vastu mitteusaldusväärsetele tehnoloogiatele ja globaalsetele jõududele," ütles Tsahkna.

"Eesti on ühenduses USA ametivõimudega ja Euroopa Komisjoniga tagamaks, et tehtud viga kiiremas korras parandataks," sõnas Tsahkna.

Peaminister Kristen Michal ütles samuti, et selline Euroopa kaheks jagamine on vastuvõetamatu, arvestades et piirangute nimekirjas on ka NATO-sse kõige rohkem panustavaid riike. Eesti kavatseb USA-ga sellest rääkida.

"Ma olen kindel, et Euroopa Komisjon, Euroopa komisjonärid samamoodi annavad sellest teada. Nii et, see on suurem selline Euroopa kaheks jagamine, mis minu hinnangul küll ei ole kuidagi põhjendatud. Eesti, siinne regioon, ka Poola ja paljud teised riigid, on Ameerika Ühendriikidega väga heades suhetes, julgeolekusuhetes, jugeolekuinformatsiooni vahetamise suhetes, NATO-s. Nii et selline jaotus minu hinnangul ei ole kohane ja on ebaõnnestunud," kommenteeris Michal.

Luukas Ilves: USA tahab hoida oma juhtivat positsiooni tehisaru valdkonnas

Kunagine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) digiarengu asekantsler, sügisel Ukraina digimuutuste ministri nõunikuna tööle asunud Luukas Kristjan Ilves ütles ERR-ile, et praktilises plaanis Bideni administratsiooni piirangud Eesti jaoks midagi ei muuda. Tema sõnul võivad uued reeglid laiemalt tähendada isegi ekspordipiirangute liberaliseerimist, mistõttu võib järgmise USA presidendi Donald Trumpi administratsioon need ka tagasi pöörata.

Sel nädalal väljastatud USA valitsuse täitevkorraldus puudutab kiipide ekspordireegleid ning see osaliselt piirab, aga osaliselt ka lihtsustab ja liberaliseerib praeguseid reegleid, selgitas Ilves.

"Kui me küsime, mis on nende ekspordireeglite taga, siis see on osa laiemast trendist, mille kohaselt nähakse tehisaru järjest rohkem mitte lihtsalt ühe järjekordse toreda tehnoloogiana, vaid tehnoloogiaga, mis on geopoliitilise konkurentsi keskpunktis - eeskätt muidugi konkurentsis Hiinaga, aga ka laiemalt igasuguses julgeolekukonkurentsis ebasõbralike riikidega," rääkis digiteemade ekspert Ilves.

Tema sõnul näeb USA, et on tehisharu arendamisel kõige kiiremini liikunud riik ja seal otsitakse viise, kuidas seda eelist säilitada eeskätt ebasõbralike riikide suhtes, aga laiemalt ka kogu maailmas.

"Ja miks siis kiibi ekspordipiirangud? Põhjus on väga lihtne: selleks et hästi võimekat tehisharu arendada, sealhulgas kõiki neid suuri keelemudeleid, mida on viimasel paaril aastal arendatud, on vaja meeletult palju andmeid, mis on muidugi ka teistele riikidele kättesaadavad, aga ka meeletult suurt arvutusvõimekust. Ja see arvutusvõimekuse iseloom on selline, et sa ei saavuta sama tulemust ostes suures hulgas madalama taseme kiipe, vaid sul on lihtsalt vaja neid kõige arenenumaid ja hästi konkreetselt eeskätt ühe ettevõtte – Nvidia – toodetud kiipe. Nvidial kiipidel on praegu peaaegu 90-protsendine turuosalus kõikides andmekeskustes, kus arendatakse tehisharu. Ja mõte on nende piirangutega aeglustada vähemalt paari aasta jagu Hiina tehisharu arenguid," selgitas Ilves.

Teise grupi riikidele kehtivad arvulised piirangud

Kommenteerides USA valitsuse kehtestatud riikide jaotust kolme rühma, märkis Ilves, et kui esimeses rühmas on täiesti usaldusväärsed riigid, nende hulgas on peaaegu kõik Lääne-Euroopa riigid ning veel mõned USA lähedased liitlased nagu Kanada, Lõuna-Korea, Austraalia, Uus-Meremaa ja Taiwan, siis keskmises rühmas on riigid, mis ei ole otseselt mitteusaldusväärsed, kuid millel puudub sama usalduse tase.

"Ja Eesti on selles nii-öelda teises kategoorias. Usaldusväärsete riikide puhul puuduvad igasugused piirangud, ehk Nvidia võib oma kiipe müüa Soome või Saksamaale täpselt samal alusel nagu neid müüakse USA-s. Aga teise lävendi puhul kehtivad piirangud, mis seavad arvulise lae kiipide hulgale, mida võib ilma eriluba küsimata nendesse riikidesse eksportida. Ja selle mõte on mitte tingimata vältida nende kiipide sattumist nendesse riikidesse, vaid mure selle korralduse taga on see, kas need kiibid rändavad kuhugi edasi, Venemaale või Hiinasse," rääkis Ilves.

"Praktikas on nende reeglite mõju Eestile null. Meil ei ole hetkel ega ei ole minu teada ka plaanis lähiajal ehitada selliseid andmekeskuseid, mis oleksid suutelised isegi selle kiibi arvu ära kasutama, millest hakkavad piirangud," rõhutas ta. "Küll, aga muidugi on see küllaltki morjendav, sest see tõmbab justkui raudse eesriie Ida- ja Lääne-Euroopa vahel," lisas Ilves.

Vaherühma riigid pole ühinenud kõigi ekspordikontrolli lepetega

Arutledes USA valitsuse sellise otsuse põhjuste üle, märkis Ilves, et tema allikate andmeil võib seal taga olla asjaolu, et Eesti ja ka teised Kesk- ja Ida-Euroopa riigid ei ole kõikides ekspordikontrolli režiimides, milles on enamus Lääne-Euroopa riikidest.

"Kehtib erinevaid reeglistikke igasuguste tundlike tehnoloogiate eksportimiseks, näiteks Ida-Euroopa riigid üldiselt ei ole osalenud raketitehnoloogiate kontrollirežiimis. Ja ilmselt – kuna see kõik tehti väga rutakalt, ei konsulteeritud liitlastega, ka Washingtonis administratsiooni sees said väga paljud inimesed, kes muidu tehnoloogiaküsimustega tegelevad, teada nendest reeglitest päev või kaks enne nende avaldamist, siis spekulatsioon ongi see, et kirvemeetodiga võeti lihtsalt nimekiri nendest riikides, kes on kõikides kontrollrežiimides ja rakendati seda antud juhul," rääkis ekspert.

"Nii, et on olemas selline bürokraatlik-tehnokraatlik põhjus, mis on iseenesest poolenisti ratsionaalne. Aga see ei tähenda muidugi, et meie peaks sellega rahule jääma, sest need piirangud on välja mõeldud sõjaliste tehnoloogiate ekspordi kontekstis ja nende loogika rakendamine kiibieksporti on natuke meelevaldne," leidis Ilves.

Ilves rõhutas siiski, et neid reegleid ei ole õige vaadata ainult ekspordi piiramisena. "Seda võib ka näha teatud määral ekspordireeglite lihtsustamisena. Esiteks ei ole olnud nende 18 riigi puhul, kellele puuduvad igasugused piirangud, varem nii kristallselge, et piirangud puuduvad ja pannes paika väga selged reeglid ja protsessid, mille kaudu on ka võimalik erandit taotleda, võib see ka mingisuguse õiguskindluse anda," selgitas ta.

"Ja sellest johtuvalt spekuleerivad ka paljud, et Trumpi administratsioon pigem jätab need reeglid kehtestamata, ehk siis võtab selle täitevkorralduse tagasi. Ja mitte selle tõttu, et neid reegleid nähakse liiga piiravana, vaid just seetõttu, et neid nähakse liiga liberaalsena. Ehk spekuleeritakse, et Trump tahab veel täiendavalt nende kiipide eksporti piirata," märkis Ilves.