Andri Haran: uuel kujul on IT-sektor Eestile veelgi väärtuslikum

Eesti IT-sektor ei ole idufirmade buumi lõppedes mitte tupikus, vaid hoopis kujunemas osaks Eesti targast tööstusest, mida veab aina rohkem inseneeria, kirjutab Andri Haran.
On olnud kuulda arvamusi, et Eesti kuulus IT-tiiger olevat ära väsinud. Kus on uued pilkupüüdvad tehnilised lahendused nagu X-tee? Kus on uued üleöö hiigelsuureks kasvanud idufirmad nagu Bolt? Lisaks uudised, et tarkvaraarenduse üliõpilasi ei tõmmata enam juba õpingute keskelt tööle, vaid erialase töökoha jaoks peab tavalise noore tööinimese moel praktikatel käima ning omajagu kandideerima.
Esmapilgul võibki tunduda, et Eesti IT-sektor on kuidagi hoo kaotanud või "parim enne" seisundi ületanud. Julgen siiski väita, et see on petlik mulje. Me ei näe praegu mitte Eesti IT-sektori tupikut ega kokkutõmbumist, vaid vastupidi, üleminekut uuele ja veel väärtuslikumale tasemele. Vaadates Eesti IT-ettevõtluse senist arengut, võiks seda nimetada etapiks 3.0 ning öelda, et sellisel uuel kujul on IT-sektor Eestile veelgi väärtuslikum kui seni.
Eesti IT-sektor 1.0 – tublid ja nutikad programmeerijad
Tänapäevasel kujul IT-sektor sündis koos arvutite massilise levikuga 1990. aastatel. Avalik internet on sama vana kui taastatud Eesti Vabariik, see on meil aastast 1991. Nii oligi noorte programmeerijate noortel ettevõtetel enam-vähem võrdne lähtekoht ka konkurentidega riikidest, kus okupatsioon polnud ettevõtlust 50 aastat maha surunud. Uue valdkonna uuel turul olid kõik uued tulijad.
Selles esimeses etapis, 1990.–2000. aastatel sündisid ja kasvasid meie mitmed tuntud ja edukalt tegutsevad tarkvaraarenduse ettevõtted. Ka Eesti tollastel avaliku sektori juhtidel leidus tarkust, et näha uue tehnoloogia võimalusi riigihalduses. Sündis Eesti kuulus e-riik, mille üle võime siiamaani mööndusteta uhked olla, sest nii täielikku avalike teenuste digitaliseerimist pole endiselt suutnud ükski teine riik.
Etapp 1.0 seisnes peamiselt töötundide müümises ning tükk tüki kaupa erilahenduste loomises. Juba siis toodeti IT-valdkonnas uusi lahendusi, mida edukalt ka edasi müüdi. See oli väga hea algus, aga rikkuse Eestisse toomisel oli sel lähenemisel selge piir ees.
Järgmine tase – äpid ja miljardifirmad
Uus murrang, mis n-ö muutis mängu ja lõi taas uue turu, kus kellelgi polnud "vanast rasvast" tulenevat eelist, oli nutitelefon. Esimene iPhone tuli välja aastal 2007. Nutitelefoni sai ja saab kasutada väga paljuks, aga iga kasutusviisi – nagu näiteks takso tellimine või isiku tuvastamine – jaoks on tarvis tarkvara, mis paneb seadme vajalikul viisil tööle ning lubab inimesel protsessi lihtsalt juhtida.
Nii algaski äppide buum, millest sündisid järjest Eesti IT-sektori miljardifirmad. IT-sektor sai vaieldamatuks rahvuslikuks uhkuseks ja unelmate töövaldkonnaks. IT-spetsialistide hulk mitmekordistus ning Eestisse voolanud investorraha oli näha ka kinnisvaras, tänava- ja kaubanduspildis.
Teisisõnu kujunes Eestis välja IT-tööstus, kus tavapärase füüsilise toodangu kõrvale tekkisid ka virtuaalsed tooted ja teenused. Tagantjärele tarkusega saame nüüd öelda, et ühtlasi lõi see ka eeldused erinevate tööstusharude tulevaseks koostööks ja ühiseks arenguks.
Ometi ei kesta ükski tõus igavesti. Kuigi Eesti idufirmade ökosüsteem on jätkusuutlik ning kasvatab ükssarvikuid kahtlemata ka edaspidi, tegi tugeva korrektsiooni 2020. aastal alanud koroona-, tarne- ja energiakriiside kobar ning sellega seotud euribori tõus. Sestsaadik ongi võinud jääda mulje, et Eesti IT-sektor on otsekui kinni kiilunud. Siiski see nii ei ole.
Eesti IT 3.0 – saamine Eesti majanduse raudvaraks
Juba mitmeid aastaid on aegamisi läbi põimunud ja kokku sulanud Eesti kaks suurt eksportivat sektorit: IT ja masinatööstus. See suundumus on saanud nüüd ka laiemalt nähtavaks seoses Eesti kaitsetööstuse tõusuga, mis pole oma olemuselt midagi muud kui mitme tööstusharu, nagu näiteks masinatööstuse ja IT, ühise toodangu kokkuviimine kaitsevaldkonna vajadustega.
Trende vaadates julgen öelda, et IT kombineerumine tööstusega nii kaitsevaldkonnas kui ka mujal ongi Eesti IT-sektori uus läbimurre ja arengutase. Interneti ja nutitelefoni kui uute nähtuste tekitatud madalalt rippuvad viljad olid paratamatult piiratud. Samal ajal tugineb kogu arenenud maailma mugav eluviis aina keerulisematele seadmetele, mida tuleb järjest rohkem optimeerida ja nutikalt toimima panna, et säästa nii raha kui ka keskkonda. Siin saavadki masinatööstuse ja IT tugevused kokku.
Nõudlust ja turgu, kus kasvada, on sisuliselt lõpmatult. Tehnoloogiavaldkond saab ka riigilt aina rohkem tähelepanu ning sinna suunatakse ressursse, et eelnevaid edulugusid korrata.
Usun, et peatselt näeme Eesti IT 3.0 jälgi juba paljudes eluvaldkondades. Näiteks hariduses muutuvad kõrge palgataseme ja pakutavate töökohtade tõttu ilmselt aina populaarsemaks tarkade masinate väljamõtlemist, ehitamist ja juhtimist õpetavad erialad. Kuvandi mõttes on nutikate seadmete insener uus tarkvaraarendaja.
IT eduloo viljad jõuavad üle Eesti
Käimasolev ja aina kiirenev Eesti IT 3.0 kättejõudmine on iseäranis oluline, sest selle viljad võivad jõuda sisuliselt iga Eesti pere eelarvesse. Tipptehnoloogiline tööstus vajab väga erinevaid töötajaid arendusteadlastest abitöölisteni, makstes kõigile väärikat palka. Kui äppe programmeerivate idufirmade kiire kasvu hüved kippusid jääma üksnes mõnedesse piirkondadesse ja ühiskonnagruppidesse, siis IT 3.0 tõstab ilmselt sadade tuhandete inimeste elujärge üle Eesti.
Seega on kuuldused ja muljed Eesti IT-sektori sumbumisest alusetud. Näeme hoopis järjekordset formaadimuutust, nagu ka umbes 15 aastat tagasi. Juba figureerivad Eesti kapitalile kuuluvad ettevõtted samal ajal nii IT-firmade kui tööstusettevõtete pingeridade tippudes. See ongi uus normaalsus. Eesti IT-tööstus on aina rohkem mitte äpiikooni, vaid radari, raketi ja roboti nägu.
Toimetaja: Kaupo Meiel