Ametnikud ja loomakaitsjad reguleeriks eksootiliste loomade pidamist rohkem

Eksootiliste loomade pidamine koduloomadena on Eestis reguleerimata ja see valmistab muret nii loomakaitsjatele kui ka ametnikele, sest haruldastele loomadele pole tagatud veterinaarabi, kodudes ei osata pakkuda neile vajalikke elutingimusi ning mõni võib osutuda suisa ohtlikuks.
Hiljuti avastas maksu- ja tolliamet enne Pärnut ühest autost puuma, mis oli ostetud Lätist endale koduloomaks. Kodukassi suurune puumabeebi läks inimesele, kes peab ka eraloomaaeda, ent ametlikult ta seda inimestele näitamiseks ei võtnud. Küll aga võib ta selles osas ümber mõelda ja teha vastava taotluse keskkonnaametile. Asjaajamise mõttes on niipidi lihtsam, kui et kohe loomaaia luba uuendada uue liigi näitamiseks.
Eesti Loomakaitse Selts juhib selle juhtumi valguses tähelepanu, et Eesti puudulikud regulatsioonid lubavad igaühel võtta omale koduloomaks sisuliselt ükskõik millise isendi, kui vajalikud dokumendid on korras. Samuti puudub ülevaade, milliseid liike on Eestisse koduloomadeks toodud. Loomakaitsjatel on ammu lahendus olemas, ütles seltsi kommunikatsiooni ja turundusjuht Geit Karurahu.
"Me oleme siin mitu aastat juba vaeva näinud selle nimel, et meil kehtestataks positiivne nimekiri, kus on kirjas need lubatud loomaliigid, keda võib näiteks lemmikloomana pidada. See on hea ennetuslik meetod, arvestab loomade heaoluga ehk siis sinna pannakse need loomaliigid, kellele on võimalik kodudes võimaldada liigiomased tingimused, kes ei ole nii inimestele kui ka teistele loomadele ohtlikud ja kes ei ole ka ohtlikud meie keskkonnale. Hetkel meil sellist nimekirja ei ole, välja arvatud võõrliikide nimekiri," rääkis Karurahu.
Koduloomadega tegeleb Eestis põllumajandus- ja toiduamet, kuid neil pole täpset ülevaadet isegi kodudes peetavatest koertest-kassidest, rääkimata eksootilisematest loomadest. Küll aga on teada, kui palju tuuakse viimaseid igal aastal loomapoodidesse, rääkis ameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhtivspetsialist Ainike Nõmmisto.
"Kui me räägime näiteks akvaariumikaladest, siis neid tuleb kuskil 50 000 isendit igal aastal, tuhatkond papagoid või puurilindu ja reptiile tuleb 300 isendit iga aasta. Nende andmete põhjal võiks arvata, et Eestis on eksootiliste lemmikloomade pidamine üsnagi levinud," ütles Nõmmisto.
Nõmmisto sõnul oli mõned aastad tagasi sellest aktiivsemalt juttu, et eksootiliste loomadega seonduv vajab seadustega paremini reguleerimist, ent teadaolevalt pole riigil praegu sellist plaani.
Probleemseid koduloomapidajaid tuvastab põllumajandus- ja toiduamet üldiselt vihjete pealt, ütles Nõmmisto.
"Me leiame seda küllaltki tihti, et pidamistingimused ei vasta nõuetele ehk siis väga suures osas on see põhjustatud teadmatusest. Inimene ei saa aru, mida see loom või lind õigupoolest Eesti tingimustes vajab, selleks et tal oleks hea olla. Kas on vale sööt, kas on vale mikrokliima... Ei pakuta UV-lisavalgust, mida on Eesti tingimustes üldjuhul kindlasti vaja. Päris palju on rikkumisi. Samas, kui rääkida meile saabuvate vihjete hulgast, siis eksootiliste lemmikloomade kohta on neid tegelikult vähe võrreldes koerte ja kasside või muude meile rohkem tuntud loomaliikidega," rääkis Nõmmisto.
Ka puuma avastati piirilt tänu vihjele. Paljud sellised loomad tulevad Euroopa Liidu riikides asuvatest kasvandustest, mistõttu ei ole võimalik nende liikumisest muudmoodi teada saada.
Vähe sellest, et inimesed ei oska haruldaste koduloomade eest hoolt kanda, pole neile Eestis ka piisavalt veterinaarabi. On veel üks oluline nüanss, millele juhtis tähelepanu keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Tanel Türna.
"Riskikoht minu jaoks on, et puuma on ikkagi väga suur ja väga agressiivne kaslane. Lisaks on puuma ka üks looduslikest liikidest, kes inimest ei näe pigem vaenlasena, vaid kohati isegi saakloomana ja kui ta kasvab suureks, siis sellise sajakilose looma pidamine kodutingimustes on kindlasti väljakutse," lausus Türna.
Keskkonnaamet annab loomaaialubasid ja peab nende üle järelevalvet. Koos Tallinna loomaaia ja RMK-le kuuluva Elistvere loomapargiga on Eestis 13 loomaaeda. Eraloomaaedadega on olnud ka probleeme, kirjeldas Türna.
"On olnud liikide nimekirja mittevastavus, on olnud vaidlusi konkreetse liigi üle, et selle tõestamisega oli üks probleem. Ja siis lisaks erinevaid küsimusi seoses loomade pidamistingimustega ja et on lisandunud-muutunud loomade arvud, mida ka juhtub. Loomad vahetevahel surevad ja loomad sünnivad juurde. Ei ole lubade ajakohastamist alustatud koheselt," sõnas Türna.
Miks riik ei ole seni eksootiliste loomade pidamist täpsemalt reguleerinud? Loomakaitse seltsi turundusjuhil Geit Karurahul on oma teooria.
"Me näeme kasvutrendi, et eksootilisi loomi võetakse rohkem lemmikloomaks. Me näeme, et meil on eksootiliste loomadega seoses juhtumeid tegelikult suurenenud. Samamoodi näeme, et varjupaika satub aina enam eksootilisi loomaliike, aga kahjuks, kuna meil ei ole neid probleeme veel piisavalt palju tõenäoliselt, siis hetkel ei soovita sellega tegeleda," vastas Karurahu.
"Aga meie näeme seda ennetuslikku momenti, et hetkel on õige aeg tegutseda, kuna Soome on võtnud vastu positiivse nimekirja, Leedu, kes on olnud põhiline koht, kus neid eksootilisi loomi aretatakse, on vastu võtnud positiivse nimekirja, ja Rootsi on sinnapoole teel, samamoodi Lätis näiteks arutatakse. Siis võib tekkida olukord, kus selline kaubanduslik surve tekib Eestile ehk siis meie hakkame neid loomi siin aretama ja neid hakatakse siia rohkem tooma, sest et meil puuduvad regulatsioonid," rääkis Karurahu.
Toimetaja: Aleksander Krjukov