Esimest korda tulid kolm karupoega Järvamaal asuva Võõbu küla ühte hoovi kümmekond päeva tagasi. Koduhoovis karudega kohtunud Liisa Hendriksoni sõnul oli aru saada, et inimesi nad ei pelga, pigem otsivad kontakti. Ka ei peljanud loomad lärmi, millega keskkonnaamet soovitas pererahval karusid õuelt minema ajada.

"Ma kolme meetri kauguselt röökisin neile põhimõtteliselt näkku, tagusin puuhalge üksteise vastu ja nad praktiliselt ei teinud teist nägu. Hirmutunne helide ja kõige selle peale oli olematu," rääkis Liisa Hendrikson.

Päästjatel õnnestus toona üks karupoegadest kinni püüda ja ära viia, teised kaks istusid tunde puu otsas enne kui õhtuhämaruses lahkusid.

"Siis nad olid seal tunde ja lõpuks kui nad õhtuhämaruses sealt ikkagi alla tulid, siis nad läksid minema. Neil oligi siis kergelt või korraks ehmatus, et üks vend kadus ära," lisas Hendrikson.

Neljapäeva pärastlõunal sättisid karupojad end sisse teises Võõbu hoovis, päästjad üritasid neid sireeniga minema peletada, aga kase otsast tulid loomad alla alles siis, kui neid veega pritsiti. Seda tuli teha korduvalt, sest korra metsa pagenud loomad tulid hoovile tagasi.

Kuna loomi kinni püüda ei olnud võimalik, siis andis keskkonnaamet välja kiirkorras loa karude küttimiseks.

"Päästeamet läks kohapealt ära, aga need karud jäid sinna lähistele. Juhul kui need karud oleksid öösel tagasi pöördunud ja asunud näiteks lauta või eluhoonesse sisse murdma või siis üksiku inimesega seal pimedas kohtunud, siis me nägime, et seal on reaalne oht, et võib tekkida väga tõsine konflikt," ütles keskkonnaameti jahinduse osakonna juhataja Tanel Türna.

Neljapäeval karusid küttida ei õnnestunud, aga jahiluba jääb kehtima.

"Nad on küll eelmise aasta noored karud, aga 70 kilo ja väga jõulised. Kui on reaalne oht inimese elule ja tervisele, siis meil on volitus see luba välja anda," sõnas Türna.

Türna sõnul pakuti loomi nii loomaaiale kui ka loomaparkidele, kuid mesikäppadele keegi kodu pakkuda ei soovinud.

Karuuurija Mati Kaalu sõnul on jahiloa puhul tegu paratamatu otsusega, sest inimestega harjunud loomi inimpelguriteks ümber harjutada on pea võimatu. Koduhoovidesse tikuvad loomad aga väga lihtsal põhjusel.

"Nad on lihtsalt harjunud inimeste käest süüa saama. Kas tahtliku söötmisega või on näiteks möödunud aastal keegi metsa serva viinud oma mädasid õunu ja võib-olla muid toidujäätmeid. Ja siis nad on harjunud kergema elu peal olema ja teavad, et inimene ja temaga seotud paigad on need, kus saab kergesti süüa," rääkis Kaal.

Võõbu kandis on RMK laagripaik ja matkarada ning sinna maha jäänud toidujäänused võivad Kaalu sõnul olla üheks põhjuseks, miks karud on hakanud inimesi söögiga seostama. Aga mida ikkagi teha, kui karu tikub õue?

"Kui nad nii väikesed on, nagu see praegune seltskond, ehk 1,5-aastased, siis oleks tõenäoliselt aidanud luuaga vehkimine. Aga täiskasvanud karu niisama lihtsalt ei ole võimalik peletada. Karu on üsna põikpäine elukas ja jõudu on tal hullusti palju," lausus Kaal.