Tartu külje all tekitab kohalikes küsimusi tavatult suur kahepereelamu

Tartu külje all Tõrvandis tekitab kohalikes küsimusi hiljuti valminud hoone, mis ametlikult on kahepereelamu, kuid väidetavalt hakatakse seal müüma 16 ühe- ja kahetoalist kaasomandis eluaset. Vald asjaajamises rikkumisi tuvastanud ei ole ning arendaja sõnul vastab maja kasutusotstarbele ja juba on ka ostuhuvi.
Kui veel umbes 20 aastat tagasi laiusid Kambja vallas Tõrvandis viiekorruseliste paneelmajade ja väikese hulga eramajade ümber põllud, siis praeguseks on alevik igas suunas laienenud. Sügisel alustas tööd uhiuus kool, mõne aasta eest rekonstrueeriti lasteaed ja raamatukogu. Alevikule annavad näo tööstuspark ja hulk uuselamurajoone. Üks neist on Saialille elamurajoon, kus asub mitme tänava jagu pisikesi paarismaju koos juurdekuuluva taristuga.
2023. aastal ilmnes, et ühekorruseliste majade vahele kerkib üksik kahekorruseline maja. Maja paistis Saialille rajoonis silma juba ehitades, sest teiste majadega võrreldes on see väga suur. Kui muidu on ühe pere kodu suurus sealsetel tänavatel umbes 100 ruutmeetrit, siis aadressil Saialille 37 asuv maja pakuks paberite järgi ühele perele 400 ruutmeetrit ja 12 tuba.
Kohalike vastuseisust ja küsimustest hoolimata sai maja mullu mais kasutusloa kahepereelamuna. Jaanuari keskpaigas kirjutas aga Tartu Postimees, et Domus Kinnisvara hakkab majas müüma 16 ühe- ja kahetoalist kaasomandis eluaset. Domus kinnisvara Tartu regiooni juht Kaisa Hiire ütles, et vara müük on omaniku otsus ja nemad seda hetkel kommenteerida ei saa.
Kõnealuse maja ehitas Saialille rajooni arendaja OÜ Albatrek. Ettevõtte juht Ardo Martin ütles kirjalikus kommentaaris, et majja ei saa osta korteriomandit, kuid sellegipoolest on juba huvilisi, kes soovivad saada kaasomanikeks. Ta lisas, et olukorra avalik arutamine on positiivne, sest avab inimestele uue vaate omandi, selle käsutamise ja kasutamise kohta, see aga omakorda aitab kaotada hirmu osta kinnisvara kaasomandisse.
Kambja vallavalitsus vaatas eelmisel nädalal kõik tehtud toimingud üle. Vallavanem Alar Arukuusk ütles, et selle käigus ei tuvastatud ühtegi rikkumist ja kõik on tehtud plaanipäraselt.
"Projektis on kirjeldatud, kui palju inimesi tohiks majas viibida, kui paljudele autodele on parkimine ette nähtud. Juhul, kui me tuvastame, et selle maja kasutusel hakkab tõepoolest nendest normidest möödaminev kasutus, siis me järelevalvemenetluse kindlasti algatame ja siis me saame olla targemad, et mis arendaja plaanid on," rääkis Arukuusk.
"Ega me peame arvestama ka teiste samas piirkonnas elavate inimestega ja kui sinna selline hoonemaht on lubatud ehitada ja see on paarismaja, siis loomulikult ei saa ju olla mõistlik, et sinna tekib 16 korteriga kortermaja. See on absoluutselt selge, et vald seda lubada ei saa," lisas vallavanem.
Notar Priidu Pärna selgitas, et tekkinud olukorral ongi kaks külge. Õiguslikus mõttes võib kinnisvara olla kaasomandis, aga samas ei tohi selle kinnisvara kasutus olla vastuolus kasutusloaga.
"Ja kui midagi on vastuolus kasutusloaga, siis omavalitsusel järelevalveasutusena peab olema ka õigus kontrollida neid asjaolusid ja vajadusel siis kasutusluba ka ära võtta. Kui ta seda teeb, võib see minna ka kohtusse ja eks siis kohus peab hindama, kas kasutus vastas kasutusloale või tegelikult ei vastanud ja kasutusloa äravõtmine on õiguspärane. Sellistes piiripealsetes olukordades me sageli jõuamegi selle tõeni ja tõlgendusteni läbi kohtupraktika. Nii see õigusriigis juba seatud on," selgitas Pärna.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi