SEB ootab tänavu 1,8-protsendilist majanduskasvu

SEB hinnangul ei ole tänavu oodata pöördelist majandusolukorra paranemist, kuid sellegipoolest olukord paraneb ning tänavu ootab pank Eesti majanduskasvuks 1,8 protsenti ning tuleval aastal 2,8 protsenti.
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor märkis, et Euroopas on olnud viimastel aastatel majanduskasvu tempo olnud vaevaline, kuid inflatsioon on aeglustumas ning paistab, et Euroopa Keskpank on oma eesmärgi saavutanud.
SEB prognoosi kohaselt peaks keskpank langetama hoiustamise intressimäära suvel 1,5 protsendi juurde, mis tähendab ka sarnast euribori taset ja mille mõju Eesti ja Eesti kaubanduspartnerite majandusele võiks olla soodne.
Eesti majanduskasvuks ootab SEB tänavu 1,8 ja 2026. aastal 2,8 protsenti. Kiiremat majanduskasvu võib oodata järgmisel aastal, mil sisemajandus on rohkem kohanud maksutõusudega, tarbijate kindlustunne on paranenud ning eksport taastunud, rääkis Nestor.
Prognoosi kohaselt kasvab Rootsi majandus tänavu 2,2 ja Soome majandus 1,5 protsenti. Tuleval aastal ootab pank riikide majanduskasvuks vastavalt 3,1 ja 1,8 protsenti.
Käesoleva aasta inflatsiooniks prognoosib SEB 4,3 protsenti ning tuleval aastal kolm protsenti.
Jaekaubanduse müügimahud on hakanud taastuma, kuigi need ei ole veel ajaloolise keskmise juurde jõudnud, märkis Nestor.
Eelmise aasta lõpus hakkas taastuma ka tööstustoodang ja ettevõtete teatel tuleb uusi tellimusi järjest juurde. "Loodetakse, et soodsam intressikeskkond hakkab majandust elavdama ja lõpuks tekitab nõudlust ka Eesti ekspordi jaoks," rääkis Nestor.
Lisaks kehvale välisnõudlusele on Eesti majandust mõjutanud ka aasta alguses mitmed maksutõusud, mis kärbivad majapidamiste tarbimisvõimalusi.
Tööturg on aga olukorda arvestades püsinud tugev ning tänavu ootab SEB palgakasvuks 6,5 protsenti, mis ületab neljaprotsendist inflatsiooniprognoosi. "Ehk siis reaalpalk puhtalt brutopalgakasvu ja inflatsiooni vahena suureneb üsna märkimisväärselt," sõnas Nestor, lisades, et Eesti tööhõive on endiselt üks kõrgeimatest Euroopas.
Ehituslubade väljastamise hulk on langenud ning see tendents tõenäoliselt jääb esimesel poolaastal kestma.
Laenu võtnud inimestele on abiks intressimäärade langus, mis võimaldab laenumaksete tegemise kõrvalt suurendada tarbimist või säästmist.
Nestor märkis, et majandusel hakkab minema paremini, kuid see ei pruugi tunnetuslikult niipea veel inimesteni jõuda. "Juba eelmise aasta numbrid näitasid, et majandus enam ei lange, põhi on käes, pigem on näha majanduse taastumist. Aastal 2025 kannustab seda kasvu ennekõike välisturgude taastumine," rääkis ta.
"Eesti eksport on kukkunud väga madalale tasemele, siit kasvada 3,5 protsenti pole keeruline. Märksa keerulisemad lood on sisetarbimisega, eriti, mis puudutab eratarbimist – majapidamised on saanud pihta nii tulumaksutõusust, automaksust, aasta keskpaigast ka uuest käibemaksutõusust. kõik see piirab tegelikult inimeste võimalusi intressilangusest alles jäävat raha kuidagi teisiti kulutada," lausus Nestor.
Toimetaja: Barbara Oja