Jüri Käo: valusad otsused muutuvad venitades ainult valusamaks

Poliitikud on rõhutanud, mida nad riigi rahanduse korda tegemiseks ei tee, kuid majanduse arenguks ja ühiskonna heaolu kasvatamiseks on hädavajalik teada, mida teha plaanitakse, kirjutab Jüri Käo.
Tööandjad juhtisid eelmisel nädalal tähelepanu sellele, et indekseeritud kulutuste külmutamiseta Eestis võla ja maksutõusude nõiaringist välja ei murra. Jutt polnud isegi kärpimisest, vaid kulude kontrolli alla võtmisest, sest selleta ei saa riigi rahaasju ehk muuhulgas ka seda, kui palju makse peame tasuma, ettenähtavalt korraldada.
Poliitikutelt sai kuulda peamiselt seda, mida rahanduse korrastamiseks teha ei plaanita või mida teha ei saa.
Kuna raha ümber jagamiseks tekib riigi rahakotti läbi ettevõtluses loodud töökohtade, lisandväärtuse ja makstud maksude, siis on oleks ikkagi tarvis teada, mida rahaasjade korda saamiseks teha plaanitakse. See annaks hädavajaliku kindluse investeeringute meelitamiseks, majanduse arendamiseks ja konkurentsivõime kasvatamiseks. Neid on tähtsaks nimetanud ka praegune valitsus.
Majandus vajab kindlust ja selgust
Viimased kuus aastat on mitmed Eesti riigi kulud kerkinud indekseerimise tõttu oluliselt kiiremini kui majandus. Kuna kulud on olnud tuludest suuremad, on riik selle vahe katmiseks võtnud laenu ja kehtestanud nii ettevõtetele kui ka inimestele rea uusi makse ning tõstnud olemasolevaid.
Kehtestatud maksud kiirendavad omakorda hinnatõusu ja hinnatõus suurendab indekseerimise tõttu riigi kulutusi, ainuüksi sel aastal ligikaudu 500 miljoni euro võrra. Hambad ristis oleme investeerinud justkui riigi kaitsmisse, kuid kasvu on vedanud tegelikult sotsiaal-, tervise- ja hariduskulud.
Sellest nõiaringist tuleb välja astuda. Näiteks võiks külmutada indekseerimise majanduskasvu taastumiseni ja vaadata üle indekseerimise põhimõtted, et need arvestaks lisaks elukallidusele majanduse olusid.
Eesti kolmandat aastat kestev majanduslangus on eksporditurgude nõrkuse kõrval ka siinsete inimeste ning ettevõtjate madala kindlustunde nägu. Ebaselge väljavaade maksukeskkonna tuleviku osas kindlustunnet kuidagi ei kasvata.
Maksurahu ootab veenvaid otsuseid
Peaminister Kristen Michal on lubanud, et enne järgmisi riigikogu valimisi 2027. aastal uusi makse ei kehtestata ja selline maksurahu on tervitatav. Siiski tekib ettevõtjais poliitikute samme ja juhitamatult kasvavaid kulutusi ning võetud kohustusi vaadates kõhklus, milleks peab pärast järgmisi valimisi valmis olema. Määramatus niigi ebakindlates oludes püsib ja majanduse kasvatamiseks oluliste investeeringute meelitamisele see kindlasti soodsalt ei mõju.
Ettevõtluses tehakse investeerimisotsused aastaid tulevikku ette vaadates. See tähendab, et nende otsuste tegemist ja majanduse arengut pole võimalik aastateks pausile sundida ning oodata valimiste järgse ajani, kui hakkavad selguma riigi sammud rahanduse korrastamiseks.
Poliitikutel on õigus, et vastutustundetult lubatu muutmine tähendab valusaid otsuseid, kuid otsustamisest me ei pääse.
Kui ise seda teha ei suuda ja soovime senisel kursil edasi kulgeda, siis tasub meenutada Kreeka kogemust eelmise finantskriisi ajast. Üle jõu elamine lõppes sellega, et IMF-i ja teiste laenuandjate nõudmisel kärbiti pensioneid ligikaudu 40 protsenti, tõsteti pensioniiga ja vähendati sotsiaaltoetusi. Mida kaugemale vajalike ja valusate otsuste tegemist lükata, seda valusamad need olema saavad.
Toimetaja: Kaupo Meiel