Põlduba on Eesti poelettidelt kadunud

Kui tuttavat põllumeest ei ole ning ise suvel põlduba kasvatada pole viitsinud, tuleb eelseisval vastlapäeval oaleeme asemel hoopis hernesuppi süüa.
Statistikaameti andmetel kasvatatakse põlduba ning muid kaunvilju järjest vähem. Oasupi ja vastlapäevatraditsioonide austajal on kuivatatud põlduba kaubandusvõrgust pea võimatu leida.
Selverist öeldi ERR-ile, et nende sortimendis ei ole kuivatatud põlduba juba enam kui aasta. Selle peamine põhjus on sobiva tootja ja tarnija puudumine. Samuti on eestlaste huvi põldoa vastu üsna leige ning pigem eelistatakse kuivatatud hernest. Alternatiividena on lisandunud ka kikerherned, silmuba, mungoad ja läätsed.
Tartu Milli müügidirektor Sten Vendel ütles, et nemad ei ole põldoaga kunagi kaubelnudki ja põhjus on lihtne. "Meie ei ole teda võtnud sortimenti just tarbimismahu pärast. Huvi on olnud ikkagi pigem leige ehk mitte piisavalt suur, et sellega tegeleda."
AS Balti Veski grupis toorainete ostuga tegelev Tambet Krasnov ütles, et 2017. aasta äärmiselt märjad ilmad võtsid paljudel kasvatajatel isu põldoaga tegeleda. Korjatud saak oli nii niiske, et lõhkus paljudel isegi kuivatid ära. Aga peamine põhjus on ikkagi jaekliendi ostuhuvi puudus.
"Ta on meil sortimendis olnud, aga kuna meie jaekliendile otse midagi edasi ei müü, siis meile annab soovi ikkagi jaekett. Kui inimestel on vähegi ostusoovi, annab jaekett selle info meile ja meie seda toodame."
Kuigi poest on kuivatatud põlduba raske leida, ei tähenda see seda, et Eestis seda enam üldse ei kasvatataks. OÜ Kasti Teravili juht Hanno Marrandi ütles, et põlduba on endiselt täitsa olemas ja temal on oa all näiteks 150 hektarit. "Uba on, tänavugi müüsin 300 tonni. See, et ta tarbijani ei jõua, ei oska kommenteerida."
Marrandi sõnul ei ole Eestis keegi oa väikepakendisse pakendamisest ja müümisest huvitatud. Kokkuostjatele müüdud saak rändab valdavalt eksporti.
"Toiduuba läks mul tänavu üle poole Lätti, Riia sadamasse. Eksporti läheb see reeglina."
Põllumeeste ühistu Kevili viljaäri müügijuht Janno Toomet kinnitas, et põlduba ostavad nii Aafrika riigid kui ka Põhjamaad. "Põlduba võib olla nii toiduuba kui ka söödauba. Toiduuba enamasti läheb Egiptusesse või Marokosse ehk siis kolmandatesse riikidesse. Ja kui ta on söödauba, siis ta võib minna kas Euroopa Liidu siseselt või näiteks Norrasse. Ükski aasta uba meile kätte ei ole jäänud, alati on olnud sellele turg."
Toimetaja: Urmet Kook