Ministeerium tahab reformida proviisorite ja farmatseutide õpet
Haridus- ja teadusministeerium plaanib reformida proviisorite ja farmatseutide õpet. Lahendust vajab nii proviisorieriala suur väljalangevus kui ka proviisorite puudus tööjõuturul.
Farmatseudiks saab õppida Tallinna tervishoiukõrgkoolis kolmeaastasel õppekaval. Farmatseudil proviisoriks edasi õppida on Eestis aga keeruline, kuna proviisori tunnistuse saab ainult Tartu ülikooli viieaastasel integreeritud õppekaval. Haridusministeeriumi hinnangul tuleks võimaldada hõlpsamalt farmatseudil proviisoriks saada.
"Meil on plaanis kõrgharidusseadusega anda võimalus, et proviisorõppe saab jagada kaheks astmeks. Esimese astme õpe, mis oleks farmaatsia, ja teine aste, mis oleks ravimiteaduse õpe, kus oleks võimalik spetsialiseeruda proviisoriks ja ravimiteadlaseks. See annaks suurema paindlikkuse, loodetavasti saame rohkem lõpetajaid ja siis oleks meil tulevikus eeldatavasti rohkem farmatseute ja proviisoreid ja ka ravimiteadlasi," lausus haridusministeeriumi kõrghariduspoliitika juht Margus Haidak.
Praegu töötab 60 protsenti proviisoritest apteekides ja 40 protsenti mujal, kas ravimitööstuses või riigiametites. Haridusministeeriumi hinnangul on ravimitootmine Eestis suure kasvupotentsiaaliga valdkond, mis tõenäoliselt hakkab tulevikus aina rohkem erialast tööjõudu nõudma.
Proviisoritest on aga tööturul puudus juba täna. Ka Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi juhataja Karin Kogermanni sõnul vajab arenev ravimitööstus lähiaastatel rohkem ravimiteadlasi.
"Me oleme uuendamas oma õppekava ja sellega seotult magistriõppesse tekitame uue eriala, mis on ravimiarendaja suund ja me ei tahaks proviisorite arvu sellevõrra nagu vähendada, mis tööturule jõuab. Me tahame ravimiarendajate jaoks saada magistriõppes ka lisakohti," ütles Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi juhataja Karin Kogermann.
Pooled proviisorid on aga jõudnud pensioniikka ja järgmise kümne aasta jooksul läheb kolmandik pensionile. Proviisorite vähenemist aitaks lahendada ka apteekide sulgemine.
"Apteegiomanike kõige suurem probleem on leida erialatöötajaid. Väga palju inimesi üldse ei tea, et tema vastas seisab kõrgharidusega inimene. Meil ei ole võimalik võtta lihtsalt tänavalt inimesi. Sellele oleks väga lihtne lahendus – meil ei ole mitte erialatöötajaid vähe, vaid meil on apteeke liiga palju. Selles on kogu probleem," lausus kahe Põltsamaa apteegi omanik Ülle Rebane.
Toimetaja: Marko Tooming