Soome on ehitanud oma koolivõrku mitu niinimetatud avatud kontorikooli. Seesugustes koolides puuduvad traditsioonilised klassiruumid ja ruumi liigendatus saavutatakse näiteks mööbliga, räägib haridus-ja teadusministeeriumi riigivara valitsemise valdkonna juht Indrek Riisaar.

"Ta on lihtsustatult jah selline suur raamatukogu, kus õpe toimub ruumi erinevates osades samaaegselt," kirjeldas Riisaar. 

Praeguseks on soomlased jõudnud aga järeldusele, et seesugune ruumikasutus toob kaasa liigset lärmi, mis õpetamist ja ka õppimisele keskendumist segab. Seetõttu on põhjanaabrid otsustanud, et avatud kontorikoole enam ei ehitata.

Eestisse seesuguseid avatud kontoritüüpe koole rajatud ei ole.

Riisaare sõnul lähtutakse Eestis koolihoonete rajamisel põhimõttest, et põhiõpe peaks toimuma ikkagi klassiruumis. Seda põhimõtet pole plaanis praegu ka muuta, sest konkreetses klassiruumis keskenduvad õpilased paremini, lisas Riisaar.

"Ja kui avatud pinda, kas siis rekreatsioonialasid, raamatukogusid, sööklaid, kõiki selliseid pindu kasutatakse õppetöös täiendava võimalusena, kas siis rühmade moodustamiseks või õppetöö rikastamiseks, see on kõik boonus, aga põhiosa õppest peaks toimuma ikkagi klassiruumis."

Pikaajalise koolijuhi ja matemaatikaõpetaja Helmer Jõgi sõnul mõjutab lisaks õppekavale ja õpetajatele õppimist ka ruum. Jõgi räägib, et Eesti klassides võiks olla praegusest rohkem ruumi või siis vähem õpilasi.

"Siis saavad õpilased liikuda, rühmasid moodustada ja meil tänapäeva mööbel on suuresti ka selline, mis võimaldab neid rühmatöid teha. Kõige hullem variant on minu meelest, kui vahitakse üksteisele kuklasse jne. Klassiruum ise võiks nagu suurem olla ja rohkem ühendusi omavahel ühest ruumist teise liikumiseks, kasvõi raamatukokku liikumiseks. Ühesõnaga meie klassiruumid on liiga täis praegu," kirjeldas Jõgi. 

Siiski arvab Jõgi, et üldine planeeringusuund Eesti koolihoonete rajamisel on siiski hea. 

"See peaks olema ilmselt terve maja arhitektuurne kontseptsioon või lahendus, et oleks nii privaatsust, kui ka kogunemisruume, aatriume, kus saab suhelda. Mulle tundub, et väga palju on KOV-id investeerinud ikkagi raha ja vahendeid haridusasutuste renoveerimisse, remonti ja tegelikult need lahendused on tõepoolest, sa ei astu enam piltlikult öeldes kasarmusse sisse," ütles Jõgi. 

Riisaar lisas, et värskelt on rahastuse saanud ka projekt, mille kaudu hakatakse uurima tüüpprojektide alusel ehitatud koolimajade ajakohastamist.

"Seal on kaks teemat, et kuidas nendes tagada see tänapäevane õpikäsitlus ja teine teema, et kuidas neid hooneid renoveerida ja selle projekti käigus on meil ka kavas teha arutelusid ülikoolidega, et kuidas see õpperuum tulevikus muutuma peaks," lausus Riisaar.