Hiina lisas 2024. aastal rekordilises koguses ehk 356 gigavatti (GW) päikese- ja tuuleenergia tootmisvõimsust, samas alustas riik ka 94,5 GW võimsuse ulatuses söejaamade ehitamist, seisab Global Energy Monitori (GEM) aruandes. 

Söejaamade rajamise tempo kasvas kiireimas tempos alates 2015. aastast. Uute jaamade ja peatatud projektide jätkamine suurendab söe rolli maailma suuruselt teise majanduse elektrisüsteemis. 

"Söe ja taastuvenergia paralleelne laienemine võib õõnestada Hiina üleminekut puhtale energiale," ütles GEM-i esindaja Christine Shearer.

Hiina on maailma suurim kasvuhoonegaaside tekitaja, kuid arendab kiirelt ka taastuvenergiat. Hiina on lubanud, et hakkab 2030. aastast heitkoguseid vähendama ning kompartei väidab, et riigi eesmärk on saavutada 2060. aastaks nullheide. Samas pole kindel, kui tõsiselt saab kommunistliku partei lubadusi võtta. 

Ka GEM-i viimane raport toob välja, et söejaamade kasv võib takistada taastuvenergiale üleminekut.

Teised analüütikud ütlesid samas, et üks põhjus, miks Hiina ehitab rohkem söejaamu, võib olla olla selles, et riigis puudub ühtne riiklik turg. Erinevad piirkonnad ehitavad siis söejaamu, et pakkuda energiat, mida kasutatakse  taastuvate energiaallikate kõikumise tasakaalustamiseks. See võib tuua võimsust, mida riikliku turu olemasolul ei läheks vaja. 

Konsultatsioonifirma Lantau Group tippjuht David Fishman ütles, et enamasti konkureerib riigis kivisüsi teise kivisöega. See tähendaks, et kui ehitatakse juurde söeküttel töötavaid elektrijaamu, siis toob see kaasa nende võimsuse väiksema kasutamise, vahendas Financial Times.