Riigikohtu esimees esitas kohtunikule distsiplinaarsüüdistuse 2024. aasta juunis, Viru maakohtu esimees juulis. Süüdistuse kohaselt venitas kohtunik 17 tsiviilasjas ja 27 tsiviilasja järelevalvemenetluses asja lahendamisega, ületades mõistliku menetlusaja. Ta ei selgitanud kohtu esimehele, millest olid viivitused tingitud, ega järginud ühe kohtuasja lahendamisel viimase määratud tähtaega.

Distsiplinaarkolleegium kõrvaldas 2024. aasta juulis kohtuniku distsiplinaarasja menetlemise ajaks teenistusest ja vähendas tema palka poole võrra. Septembris mõistis kolleegium ta süüdi ametikohustuste täitmata jätmises ja mittekohases täitmises ning määras karistuseks ametist tagandamise. Kohtunik Andres Hallmägi vaidlustas distsiplinaarkolleegiumi otsuse riigikohtu üldkogus, paludes kergemat karistust ja õigeksmõistmist ühe tsiviilasja mõistliku menetlusaja ületamises.

Riigikohtu üldkogu jättis kaebuse rahuldamata, kuid selguse huvides täpsustas, milles kohtunik süüdi mõisteti. Hoolimata sellest jagas riigikohtu üldkogu distsiplinaarkolleegiumi seisukohta, et kohtunik tuleb ametist tagandada. Kohtunik pani toime rohkelt distsiplinaarsüütegusid, sh varasema distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal, ja rikkumiste tagajärjed olid tõsised.

Distsiplinaarkolleegium rõhutas, et kohtuniku kohustuste süüline ja järjepidev täitmata jätmine murendab ühiskonna usaldust kohtusüsteemi kui terviku vastu ja kahjustab oluliselt kohtu mainet. Kolleegiumi hinnangul oli kohtunikule ette heidetavate süütegude raskust raske alahinnata.

Kuna riigikohtu üldkogu jättis distsiplinaarkolleegiumi määratud karistuse muutmata, siis on kohtunik Andres Hallmägi kohtunikuametist tagandatud alates 19. veebruarist 2025.

Eriarvamusele jäi riigikohtunik Julia Laffranque, kes ei nõustunud oma kolleegidega selles, et kohtunikule tuleb määrata karistuseks ametist tagandamine.

"Kohtuniku ametist tagandamine on kõige raskem karistus distsiplinaarsüüteo puhul. Distsiplinaarkaristust määrates tuleb arvestada distsiplinaarsüüteo laadi, raskust ja tagajärgi ning kohtuniku isiksuseomadusi ja muid süüteo asjaolusid," leidis Laffranque.

Riigikohtu juures asuv distsiplinaarkolleegium on kohtunikkonna omavalitsusorgan, mis lahendab kohtunike tööd puudutavaid kaebusi. Üldkogu on riigikohtu kõrgeim organ, millesse kuuluvad kõik 19 riigikohtunikku.