Välisüliõpilaste arv Eesti kõrgkoolides saavutas tipu 2019./2020. õppeaastal – toona moodustasid nad kogu Eesti üliõpilaskonnast 12,2 protsenti. Koroonakriis, sõda Ukrainas ja veel mitmed põhjused on aga vähendanud Eestisse saabuvate tudengite arvu. Käesoleval aastal moodustavad välisüliõpilased tudengkonnast 8,7 protsenti.

"Eks ta selles mõttes on kindlasti murettekitav, et miks me oleme muutunud vähempopulaarseks riigiks, sest meie ülikoolid pakuvad siiski kvaliteetset kõrgharidust," ütles haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse valdkonna juht Kristi Raudmäe.

Suur osa välisüliõpilastest läheb õppima Tartu Ülikooli. Sel õppeaastal on ülikooli nimekirjas ligi sada eri riikidest pärit tudengit, enim Ukrainast, Soomest ja Aserbaidžaanist.

Ülikooli õppeosakonna õppe rahvusvahelistumise nõunik Ülle Tensing ütles, et vähenenud arv tähendab väiksemaid õppegruppe, aga ülikoolile ka väiksemat tulu.

"Ülikooli vaatest kindlasti on ju ootus, et õppegrupid oleksid suuremad. See mõjutab natuke õppekeskkonda ja samas mõjutab ka seda, kui palju on õppeteenustasu maksvaid üliõpilasi," sõnas Tensing.

Välisüliõpilaste arvu kahanemise juures on jäänud enam-vähem samaks nende välistudengite hulk, kes oma õpingutega lõpuni ei jõua. Igal aastal katkestab Eestis õpingud ligi kümme protsenti välisüliõpilastest. Võrdluseks, Eesti tudengitest jätab õpingud pooleni igal aastal umbes 14-15 protsenti.

"Välisüliõpilaste lõpetamise protsent on väga hea. Me vaatasime just magistriõppes lõpetanud välisüliõpilasi ja nominaalajaga lõpetab õpingud üle 70 protsendi välisüliõpilastest. Alla 20 protsendil üliõpilastest võtab lõpetamiseni jõudmine kauem kui nominaalaeg ja katkestanute osakaal jääb tõesti 10 protsendi kanti," rääkis Tensing.

Välistudengid katkestavad oma õpingud näiteks ebaõnnestunud erialavaliku tõttu või käib õppekava üle jõu, on ka majanduslikke põhjuseid.

Riigikogu liikme Rain Epleri sõnul tuleks siiski laiemalt vaadelda, miks kõik välisüliõpilased lõpetamiseni ei jõua ja mis neist edasi saab.

"Ideaalses maailmas võiks ju mõelda, et kui inimene võtab ette selle rännaku, et kuskile kaugele õppima tulla, siis tal fookus on õppimisel, aga me elame pärismaailmas, võib-olla siis ei olegi fookus õppimisel, vaid Euroopasse tulemisel," ütles Epler.

Haridusministeeriumi kõrghariduse valdkonna juhi sõnul on kolmandatest riikidest pärit välisüliõpilastele viisa kehtimise aluseks täiskoormusel õppimine.

"Kui nad täiskoormusest välja langevad, siis neil ei ole võimalik enam selle viisa alusel Eestis viibida. Täiskoormuses õppimise puhul peavad nad minimaalselt 75 protsenti oma õppekavast iga aastaselt täitma," selgitas Raudmäe.

Ta lisas, et Eesti tuleviku tööjõuvajadust arvestades tuleks kokku leppida, kui suur osa puuduolevast tööjõust peaks tulema piiri tagant. Sel teemal peavad ministeeriumid Raudmäe sõnul praegu ka arutelusid, samuti arutatakse välistalentide kaasamise võimalusi, leppimaks kokku, millise osa Eesti tööjõuvajadusest võib katta välistalentidega.