Eelmisel aastal oli Eestis inimesi, kes kodus abivajajat hooldasid, kokku 10 180, kuid sotsiaalministeerium ei erista statistikas seda, kui paljud neist olid hooldatava sugulased.

2025. aasta detsembris sai hooldamise eest toetust veidi üle 8000 inimese ja neile makstud keskmine toetussumma oli 61,47 eurot, täisealiste hooldatavate puhul 59,59 eurot kuus.

Sotsiaalabi korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne ja seadus jätab omavalitsustele otsustusruumi, mistõttu on eri paigus toetussummad erinevad. Siiski tuleb omavalitsustel lähtuda inimese abivajadusest ja hooldaja tegelikust koormusest.

"Seega ei peaks abi sisuliselt sõltuma üksnes inimese elukohast või formaalsest staatusest, vaid hinnatud vajadusest," ütles sotsiaalminister Karmen Joller riigikogu liikme küsimusele vastates.

Täisealise inimese hooldamise eest makstakse eri paigus 25 kuni 150 eurot kuus, puudega lapse puhul varieerub toetussumma 30 kuni 210 euroni.

"Need vahemikud on indikatiivsed, sest omavalitsused on kehtestanud erinevad toetuse määrad ja tingimused. Toetuse saamine võib sõltuda näiteks hooldusvajaduse ulatusest, puude raskusastmest, hooldaja töötamisest või õppimisest, hooldaja ja hooldatava elukohast ning sellest, milliseid muid teenuseid inimene juba kasutab," ütles Joller.

Samal ajal kulub riigil hooldekodus ööpäevaringsel üldhooldusel oleva inimese tarbeks keskmiselt 50,37 eurot ühes ööpäevas. Niisugust teenust sai eelmise aasta jooksul kokku 16 755 inimest ning avaliku sektori rahast kaeti sellest keskmiselt 23,51 eurot ehk ligi 47 protsenti kogukulust.

"Hooldereformi järel on avaliku sektori osakaal üldhoolduse rahastamisel oluliselt kasvanud. Enne reformi jäi inimese ja tema lähedaste kanda ligikaudu 80 protsenti teenuse hinnast, 2025. aastal oli nende osakaal keskmiselt umbes 53 protsenti," tõi Joller välja.

Seda, kui palju läheb riigile ja omavalitsustele maksma ühe inimese hooldamine hooldekodus võrreldes sarnase hooldusvajadusega inimese hoolduse tagamisega kodus, ei ole Jolleri sõnul välja arvutatud.

Ta märkis, et hooldekodus on valdavalt inimesed, kes vajavad abi ja järelevalvet ööpäev ringi, koduteenust aga üldjuhul sellises mahus ei osutata, mistõttu on keeruline hooldekoduteenuse ja samaväärse koduse hoolduse maksumust võrrelda.

Ka ei ole Jolleri sõnul kaalutud ühtse hüvitissüsteemi loomist sugulastele, kes pidevalt eakat või puudega inimest kodus hooldavad.

"Praegu määrab inimesele hooldaja kohalik omavalitsus ning võib maksta hooldajale hooldajatoetust. Toetuse tingimused ja suuruse määrab kohalik omavalitsus. Sotsiaalministeeriumil ei ole praegu plaani hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise süsteemi riigistada," lausus minister.

Ta lisas, et kohalik omavalitsus võib abi paindlikult korraldada, näiteks pakkuda koduteenust, kodus elamist toetavaid muid teenuseid või maksta hooldajatoetust.

Hooldereformi mõjuanalüüs valmib varsti

Joller rõhutas, et hooldereformiga suurendas riik kohalike omavalitsuste rahastust ning tänavu laekub neile reformiga seotud muudatuste tulemusel ligi 70 miljonit eurot, mis pole mõeldud ainult hooldekodukohtade eest tasumiseks, vaid ka kodus elamist toetavate teenuste tarbeks.

Niisugust ühtset mudelit, kus perel tekiks automaatselt õigus saada kindel osa võimalikust hooldekodukulust rahalise hüvitisena, ei ole ette nähtud.

Küsimusele, kas sotsiaalministeerium peab praegust pereliikmete ja hooldajate toetamise süsteemi piisavaks, vastas Joller, et omastehooldajate toetamise süsteemi arendamine jätkub ning veel sellel aastal valmivad hooldereformi mõjuanalüüs ja elanikkonna hoolduskoormuse kordusuuring.

"Nende tulemuste põhjal hinnatakse, millised probleemid vajavad täiendavaid lahendusi ning kas muudatusi on vaja teenuste korralduses, rahastuses või õigusaktides. Tulemused on kavas avalikustada aasta lõpus," lausus ta.

Jolleri sõnul on arendatud ka praktilist tuge omastehooldajatele, näiteks on Eesti puuetega inimeste koda loonud ministeeriumi tellimusel omastehoolduse veebiplatvormi ning pakub nõustamist ja tugigruppe.

"Oluline on, et omastehooldaja enda toimetulek, tervis ja võimalus töötada oleksid toetatud ning hoolduskoormus ei jääks üksnes pereliikme kanda," sõnas sotsiaalminister. "Eesmärk on, et lähedase hooldamine ei tooks kaasa tööturult kõrvale jäämist, majandusliku toimetuleku halvenemist ega hooldamist inimese enda tervise arvel."