20. veebruaril avalikustati riikide mainet mõõtva Global Soft Power Indexi tulemused, milles Eesti langes möödunud aastaga kaheksa kohta, jõudes 65. positsioonile. Sellest teatanud EISA märkis toona, et languse põhjus on Venemaa lisandumine uuringu paneelriikide hulka.

Kuna Venemaal pole sõnavabaduse ega demokraatiaga just kõige helgem olukord, uuris ERR sihtasutuselt, kas Venemaa lisandumine uuringu paneelriikide hulka ei muuda Eesti jaoks selles osalemist küsitavaks ning kui objektiivseks saab neid tulemusi pidada.

EISA riigiturunduse osakonna juht Kata Varblane ütles, et uuring on igati tõsiseltvõetav ja metoodiliselt usaldusväärne.

"Soft Power Indexi andmeid kasutavad enamik riike oma maine mõõtmiseks, kuna see on üks laiapõhjalisemaid ja soodsamaid viise riigile maine uurimiseks," lausus Varblane ja lisas, et Venemaa lisandumine paneelriikide hulka oli uuringufirma valik ja otsus, et pakkuda riikidele rohkem andmeid.

Küsimusele, kas EISA-l tuleb uuringu eest raha maksta, vastas Varblane, et selles osalemine ei ole tasuline, küll aga maksab ligipääs täpsematele uuringutulemustele, mille EISA riigiturunduse osakond koostöös välisministeeriumiga möödunud aastal ka tellis. Mullu kulus selleks kokku 45 000 eurot.

Varblane selgitas, et uuringut tegev Brand Finance kogub igal aastal andmeid kõikide ÜRO liikmesriikide maine kohta ning uuringu üldised tulemused on nende veebilehel kõigile kättesaadavad. Tasu eest saab aga tellida ettevõtte analüütikutelt lisaanalüüse, et riigi mainet ja kuvandit, sealhulgas trende paremini mõista. Eesti maine kohta telliti detailsem analüüs viie olulise turu kohta: Rootsis, Saksamaal, Lõuna-Koreas, Singapuris ja Taanis.

"Lisaks võrreldi ja analüüsiti Eesti andmeid meie naaberriikide Läti, Leedu, Soome, Taani ja Singapuriga," märkis Varblane ja kinnitas, et Venemaa andmeid ei plaani Eesti osta.

Uuringut rahastati Euroopa Liidu taasterahastu RRF vahenditest.