5. mail ametisse asunud Velve rääkis "Terevisioonis", et on esimese töökuu jooksul õppinud ligi 400 töötajaga organisatsiooni tundma.

Nõukogu poolt talle seatud ootus on muuta sihtasutust kliendisõbralikumaks. "Et kogu ettevõtte elukaar oleks kaetud erinevate teenuste, toetuste ja finantstoega. Selles suunas siis oleme alustanud juba aktiivselt ka tegevust," sõnas ta ja lisas, et sihtasutus on aktiivselt kujundamas uut, 2026–2029 strateegiat.  

EISA nõukogu juht Erkki Raasuke on varem öelnud, et sihtasutus peaks tegelema vähemate asjadega aga tõhusamalt. Saatejuht küsis, kas sihtasutus on uurinud, millised toetusmeetmed ettevõtjatele päriselt vajalikud on ja mis nii hästi ei tööta.

"See töö on hetkel käimas, oleme kõik oma teenusteportfelli analüüsis ette võtnud," vastas Velve. "Käsitleme seal nii toetusi kui ka erinevaid finantsinstrumente. Ministeeriumi ootus on ka riskiisu kasvatada. Tõenäosus, et finantsinstrumendid koos Eesti pankadega kasvavad meie portfellis, on üsna suur. Aga sellest saame rääkida, kui on strateegia valmis ja seda saame tutvustada."

Velve märkis, et ettevõtjad peaksid olema riskialtimad ja panustama rohkem raha innovatsiooni ja teadusarendusse ning ka ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus peaks oma riskialtim toetama ettevõtteid rahaliselt.

Saatejuht Martha-Beryl Grauberg küsis, millised on praegu olnud sihtasutuse klientide jaoks kõige paremini toimivad toetusmeetmed.

"Kindlasti me omame turule väga suurt mõju," vastas Velve. "356 miljonit sel aastal läbi meie ettevõtlusesse liigub ja väga suur osa sellest on tegelikult seotud meie eluasemetega, eluasemete energiatõhususega. Ja see on väga oluline sektor, ma arvan, ka Eesti majandusele, siis kogu ehitussektor ja ehitusinnovatsioonisektor. Seal olemegi jõudnud tehaselise renoveerimiseni, mis on üks innovatiivne arenguhüpe ja kindlasti ootame sellest sektorist, arvestades seda rahasummat, mis me sinna paneme, ka järgmiseid innovatsioonisamme edasi."

Veel tõi Velve toetusmeetmetena välja finantsinstrumendid – laenud ja käendused Eesti ettevõtetele.

"Kolmas on siis selline suur plokk – rakendusuuringud ja innovatsioon. Sel aastal läbi rakendusuuringute programmi panustame 30 miljonit tooteteenuse arendusse ja innovatsiooni. Ja seal on hea meel näha, et ettevõtjatel on väga suur huvi. Laekus kolm korda rohkem avaldusi, kui me selles hetkes praegu rahastada saame. Nii et anname ka kõigile osalejatele väga läbipaistvat ja põhjalikku tagasisidet, et kui järgmine programm tuleb, siis saaksid nad nii-öelda parendatud projektidega tagasi tulla," rääkis Velve.

"Hindamisel arvestame seda, kuidas kasutatakse teadlaste teadmisi ja kuidas tehakse koostööd ülikoolidega. Loodame, et sealt tuleb see Eesti majanduse lisandväärtuse kasv," lisas ta.

Toetusest ilma jäänud ettevõtetele annab sihtasutus tagasisidet, mida nad võiksid oma taotluses parandada.

"Me loodame väga, et nad tulevad tagasi, sest Eesti majanduse üks olulisemaid väljakutseid on see, kuidas me seda lisandväärtust ettevõtete ja majanduse jaoks tõstame. See tagab meile ka kõrgema palga, kui meie ettevõtted on konkurentsivõimelised globaalselt ja EIS-i missioon ongi olla selle globaalsete innovatsiooni edulugude looja," sõnas ta.

Velve märkis, et sihtasutus paneb uues strateegias rõhku ekspordi toetamisele.

"Kui me räägime, et tootearendus ja innovatsioon on üks nii-öelda ettevõtte elukaare etappe, siis tegelikult on väga oluline sealt edasi liikuda ju eksporti, sest Eesti turg on väga väike. Nii et vaatame siis oma uut strateegiat ka läbi selle, kuidas me läbi tootearenduse toetamise jõuame ekspordi toetamiseni. Võib-olla mitte alati rahalise toetamiseni, vaid sisulise toetamiseni, sest koostöös väliministeeriumiga oleme me sellise äridiplomaatiavõrgustiku üle maailma loonud ja sihtriigid ära defineerinud. Püüame aidata kõigega, et ettevõtted saaksid välisturule jõuda ja oleksid seal konkurentsivõimelised," sõnas ta.

Eesti majanduse uue kasvusektorina näeb Velve kaitsevaldkonda. Ta märkis, et nii ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus kui ka riik tervikuna panustavad sinna väga suurt raha.

"Aga jätkuvalt ma arvan, et selline ehitusinnovatsioon, energiatõhusus – kõik see pool on ka oluline, sest Eestis on väga palju hooneid, mis vajavad rekonstrueerimist. See sektor jätkuvalt, nii Euroopa Liidu valguses kui siis Eestis on uut innovatsioonihüpet ootamas, lisas ta.

Küsimusele, kas on midagi, millega sihtasutus tema hinnangul tegelema ei peaks, vastas Velve: "Seda hetkel on veel vara öelda, sest tegelikult meie suurem kompetents ongi ettevõtluse toetamine. Nüüd on küsimus, millised tegevused, mida me täna teeme, on vähetõhusad – seda me hetkel oleme kaardistamas ja seda oskan juba tulevikus öelda."