"Rahvusvaheliselt on traditsioon, et kultuurkeeltes tõlgitakse igas põlvkonnas piibel uuesti, sest muutuvad keel ja sõnavara. Samuti on piibel olnud üks eesti keele tüvitekste läbi sajandite," ütles Eesti piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson.

Viimati andis Eesti piibliselts peale Eesti riigi taastamist uue tõlke välja 1997. aastal. Bärensoni sõnul oli see kompromiss vana ja uue tõlke vahel. Sellest eelmine tõlge oli 1968. aastal väliseestlaste välja antud piibel.

Uue tõlke ettevalmistamist alustati 2000. aastatel.

"2015. aastal moodustati Eesti piibliseltsi ja teoloogiliste õppeasutuste ning Eesti kirikute nõukogu (EKN) poolt toimkond, mille eesmärgiks oli uue tõlke ettevalmistamine, protsessi alustamine ja põhimõtete fikseerimine. See päädis 2017. aastal esimese proovitrüki Genesise ja Exoduse ehk esimese ja teise Moosese raamatu proovitrüki ilmumisega. Siis oli plaan seda tõlketööd jätkata, kuid küsimus oli rahastamises," sõnas Bärenson.

Nende aastate jooksul rahalisi vahendeid ei leitud, kuid tänavu õnnestus vahendid leida, et tõlketööga alustada. Raha andsid siseministeerium ja kirikute nõukogu.

"Nüüd saab Tartu ülikooli usuteaduskonna töörühm, kes on piibliseltsi tööpartner, saab nüüd selle tööga alustada," ütles Bärenson.

Bärensoni sõnul on piibli tõlkimine kallis töö, sest nõuab paljude spetsialistide panust.

"See ei ole lihtsalt ühe ajaleheartikli tõlkimine, sest tähtis pole mitte ainult hea keel, sest piiblitekst on ajalooliselt väga konkreetselt kultuuriruumis kujunenud tekst," sõnas Bärenson.

"Vana Testament on heebreakeelne ja mõned selle osad on aramea keeles ja Uus Testament on kreekakeelne. Keelele tuleb juurde kogu see ajastu, millal seda teksti kirjutati ja kogu ajaloolis-kultuuriline tõlgendamisprotsess on väga oluline. Ei aita ainult heast keeletundmisest ega algkeelte tundmisest, vaid piibli tõlkimise juures on vaja arvestada nii teoloogide, kirikuloolaste, kultuuriloolaste, arheoloogide, kunstiajaloolaste ja ka keele inimeste teadmisi," selgitas Bärenson.

Bärenson rääkis, et tõlke valmimisekäigus on plaan avaldada tekstid netiaadressil piibel.net. Hiljem on kavas ka paberversioon ja erinevad digitaalsed lahendused, nagu telefoniäpp.

Trükiversioonini jõutakse heal juhul kümne aasta pärast.

"Kui on olemas rahalised vahendid, siis võib piibli tõlkimine aega võtta kuni 10 aastat, võibolla seitse, kaheksa või üheksa aastat. Piibli tõlkimine nõuab palju  tööjõudu, tööprotsessi on lisaks tõlkijale haaratud ka tõlketoimkond, ajaloolased ja keeletoimetajad," selgitas Bärenson.