Plaanitav muudatus jääb noortele arusaamatuks, kuna leitakse, et mida varem juhtimisega alustada, seda suurema kogemusega minnakse iseseisvalt liiklusesse.

16-aastane Jette-Ly Assor läks autokooli eelmise aasta sügisel, mil oli 15 ja pool täis – täpselt, nagu praegune süsteem seda lubab. Kui ta sai 16, taotles neiu piiratud õigusega juhiluba ning alates jaanuarist sõidabki ta juba koos saatjaga. Tema sõnul on lubade varakult tegemine noorte seas populaarne just kogemuse saamise pärast.

"Umbes viis mu sõpra käivad ka praegu autokoolis, mõnel mõni aasta vanemal on juba peaaegu vist load käes. Tegelikult mida rohkem kogemust sul on sõita, seda parem. Et kui ma saangi 18, siis mul on juba tegelikult kaks aastat nagu juhtimiskogemust," rääkis Assor.

15-aastane Jaagup Peetsalu läks autokooli kuu aega tagasi ja plaanib juhtimisõiguse suveks kätte saada.

"Selles mõttes, et sõidukogemust saab ikkagi palju rohkem juba eelnevalt nagu õppida ja selles mõttes ikkagi see sõidusoov on tegelikult noortel olemas," leidis noor juht.

Transpordiameti statistika järgi taotleb piiratud juhtimisõigust aastas umbes 300 noort, seetõttu ei oma ka muutus autokoolide hinnangul suurt mõju.

"Väga paljud õpilased, kes tulevad isegi 15 ja pooleselt, tihtipeale see õppeprotsess venib neil suht pikaks ja siis jõutakse juba arusaamiseni, et enam seda vaheetappi ehk seda piiratud juhtimisõiguse taotlemist ei olegi mõistlik teha," ütles Võrumaa autokooli juhataja Raul Kell.

Kuigi Eesti tegi juhilubade direktiivi läbirääkimiste käigus ettepaneku, et ka mujal Euroopas võiks olla saatjaga juhtimise õigus alates 16. eluaastast, ei olnud Euroopa Komisjon sellega nõus.

"Suuremad liikmesriigid ei olnud valmis selliseks möönduseks. Võib-olla nende noored ei ole valmis nii varakult sõitma," sõnas kliimaministeeriumi veondus- ja liiklusvaldkonna juht Margus Tähepõld.

Nii on Eesti nõus sellega, et alates 2029. aastast saab piiratud juhtimisõigust taotleda alates 17 aasta vanusest. Samas laienevad võimalused, kus sõita ja millega sõita.

"Boonus on siis see, et üle Euroopa Liidu saab sellega sõita koos saatjaga ja teine võib-olla suurem boonus on see, et kui täna teha piiratud juhtimisõigusega luba, siis tuleb 18-aastaselt uuesti teha eksamid – nii teooria- kui sõidueksam, kuid edaspidi siis 18-aastaseks saamisel enam uusi eksameid ei tule teha, vaid saab selle sama loaga nii-öelda edasi sõita," rääkis Tähepõld.

Kliimaministeerium rõhutas, et ka piiratud juhtimisõiguse vanusepiiri tõstmise korral jääks Eestis alles võimalus 16-aastaselt koos juhendajaga viia läbi sõidupraktikat ehk peale autokoolis õpingute alustamist harjutada täiendavalt liikluses sõiduoskust koos juhendajaga, kes saab selleks õiguse transpordiametist. 

Lihtsamaks muutuks ka üleminek automaatkäigukastiga sõidukilt manuaalkäigukastiga sõidukile – edaspidi piisaks seitsmetunnise lisakoolituse läbimisest ning uut riiklikku sõidueksamit enam sooritama ei pea. Seni on Eestis ja kogu Euroopa Liidus olnud kohustuslik uue sõidueksami tegemine.

Lisaks näeb direktiiv ette digitaalse juhiloa kasutusele võtmise, mida saab hoida nutitelefonis või muus digitaalses seadmes. Samas jääb ka füüsiline juhiluba endiselt saadavale neile, kellel pole nutiseadet või kes eelistavad füüsilist dokumenti, näiteks reisides riikidesse, kus digitaalset juhiluba veel ei tunnustata.

Valitsuse istungi kava järgi pidid ministrid direktiivi ülevõtmise otsustama juba reedel, ent nimetatud päevakorrapunkt võeti valitsuse päevakorrast välja.