Viimasel nädalal Vene relvajõud intensiivistasid rünnakuid ning rünnakute arv on tõusnud taas päevas üle 200, rääkis Kalnitski.

"Põhitegevus käib endiselt Pokrovski suunal. Ka teistes sektorites käivad samamoodi pealetungioperatsioonid, aga väiksema iseloomuga. Näiteks Hersoni ja Zaporižžje oblastis käivad luurelahingud," kirjeldas ta, lisades, et näiteks Kupjanskis on ukrainlastel õnnestunud takistada silla ehitus.

"Venelased tahtsid sinna ehitada silla, et viia läänekaldale rasketehnikat. Ukrainlastel õnnestus nurjuda need rünnakud, aga tegelikult jätkuvalt käib survestamine igas sektoris. Ukrainlastel käivad lahinguoperatsioonid ka Kurskis ja Belgorodi oblastis, seal on operatsioonide eesmärk suunata venelase tähelepanu ja avaldada survet, et venelased reageeriksid ka nendele suundadele," rääkis Kalnitski.

Kui palju Ukraina vägesid Venemaa territooriumil on, Ukraina ei avalda. Kalnitski sõnul õnnestus küll Kurski oblastis venelastel ukrainlased hõivatud aladelt välja suruda, kuid Ukraina väed on endiselt seal sees.

"Kui suured üksused - avalikud andmed seda ei ütle," nentis ta.

Kurskis on Ukraina väed Kalnitski sõnul väga hästi hakkama saanud. "Venelased on muidugi Kurski suunal pingutanud kõvasti, saatnud sinna oma lahinguvõimelised üksused, Põhja-Korea kontingent samamoodi võitleb Kurski oblastis. Venelased on teinud operatsiooni, mille eesmärk oli katkestada logistilised ühendused, et ei oleks ümberpiiramist on ukrainlased sunnitud tegema organiseeritud taandumisoperatsiooni."

Pokrovskis suudavad ukrainlased brigaadikindrali hinnangul veel hästi vastu panna. "Kaitse peab. Muidugi venelased pidevalt suruvad peale. Muidugi ei ütle, et ukrainlased ei tagane, aga nende taganemine, kui see toimub, toimub organiseeritult. Juhul kui nad taganevad oma positsioonidelt, tekitavad nad võimalikult suured kaotused Vene vägedele."

Vene väed on peale esmaseid kõnelusi USA-ga jätkanud kokkulepet eirates rünnakuid Ukraina energiataristule. Kalnitski sõnul ründavad Vene väed nii energiataristut kui ka tsiviilobjekte, näiteks viimased rünnakud Kiievile ja Krõvõi Rihile.

"Et lepiti kokku, et energiataristut ei rünnata - tegelikult seda ei toimunud. Ikka rünnatakse edasi," märkis ta.

Ta tõi näiteks Krõvõi Rihi rünnaku, kus Venemaa ründas ballistilise raketiga restorani, kus Venemaa väitel istusid Ukraina sõjaväelased instruktoritega. "Kui lasti ballistiline rakett, plahvatus toimus 100 meetri kõrgusel ja kasutati kassettlaskemoona. See ei ole absoluutselt mõeldud täppislöökide andmiseks, vaid laia sihtmärgi mõjutamiseks, sellepärast lõhataksegi sellised raketid õhus, et tekitada võimalikult suured inimkaotused. Me ei saa rääkida absoluutselt, et rünnatakse sõjalisi objekte," ütles Kalnitski.

Langustrendis on Vene strateegilise lennuväe kasutamine. "Kui on võimalik lasta raketti ja odavat drooni, ei ole vaja õhku tõusta kallitel lennukitel," lisas ta. Üldine rünnakute hulk langenud aga ei ole.

Kalnitski hinnangul ei saa öelda, et sellised rünnakud oleks viis saada endale paremat positsiooni läbirääkimistel, kuna rünnakuid tsiviilobjektidele on Venemaa teinud samamoodi kogu sõja vältel.

"Kindlasti üritatakse avaldada psühholoogilist survet ja kui kõne all on läbirääkimised - ma arvan, et kindlasti seda venelased ka kasutavad psühholoogilise relvana, et survestada Ukrainat leppima nende tingimuste pealesurumisega, mida Venemaa soovib," ütles Kalnitski.

Ukraina allikate kohaselt valmistub Venemaa suureks pealetungiks, mis võib jätkuda terve 2025. aasta. Kalnitski sõnul peab selliseid hoiatusi tõsiselt võtma. "Ilmastikutingimused muutuvad venelastele soodsamaks, kindlasti seal on võimalik manööverdada oma üksustega ja loodus toetab seda. Teine aspekt: venelastel on olemas taktikalised operatiivreservid, üksused täiendatakse sajaprotsendiliselt," rääkis ta.

Kalnitski märkis, et Venemaa mobiliseeritud inimeste arv on kasvanud ning endiselt on neil ka suurtükiväe ja soomusmasinate ülekaal.

"Seda peab väga tõsiselt võtma ja selleks ka valmistuma," ütles ta.